Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid preestervennad, poolvennad täitsid mitmesuguseid kohustusi, teenisid teisi (kingsepad, pagarid kokad). 2. Tartu piiskopkond: piiskop elas Tartus Toomemäel. Suuremad ja tähtsamad linused olid Otepää. Kirumpää, Vastseliina
budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn. Orientalistikapäevad, mis tolleaegse Tartu Riikliku Ülikooli juures asuva orientalistikakabineti (juba 1956. aastal Pent Nurmekunna asutatud ja aastaid Linnart Mälli juhitud) poolt üsna regulaarselt suudeti läbi viia (läbi suruda). Orientalistikapäevade budismiteemalised loengud olid tol ajal üheks faktoriks, mis kinnistasid kuulajates budismihuvi ka tulevikuks. 80.-ndate esimesel poolel, süveneva kultuurilis-poliitilise stagnatsiooni perioodil, asutati Tallinnas esimene organiseeritult toimiv budistlik grupp Eestimaa Budistlik Vennaskond ehk Taola. Vennaskond järgis tiibeti budismi nyingma koolkonna traditsiooni
säilitas oma Kuramaa valdused kuni surmani 1583. aastal. Seejärel langesid Kuramaa valdused Poola-Leedu kätte. 1585. aastal Taani loovutas 30 000 taalri eest kõik õigused üle ala. Saksa ordu valdused - Saksa ordu valdused paiknesid geograafiliselt laiali üle kogu Liivimaa. Kõige vanema orduala Liivimaal moodustasid mõõgavendadelt ülevõetud valdused, mille tuumik paiknes Riia piiskopkonnas, 1/3 alast. 1224. aastal eraldas Lihula (Tartu) piiskop oma piiskopkonnast ordule Sakala, Nurmekunna, Mõhu ja pool Vaigat. 1228. aastal sai ordu Saare-Lääne piiskopilt endale 1/3 saartest. Stensby lepingu järgi 1238. aastal sai ordu endale Järvamaa. Sõltumatu staatuse saavutas Saksa ordu Kuramaal. 1346. aastal Saksa ordu sai Taani kuninga käest Harju- ja Virumaa. Valitsemine: Ordu tipus seisis meister, keda valiti ordu üldkapiitlis. Orduvennad allusid meistrile, kuid meister pidi kuulama nende nõud. Liivimaa orduterritooriumi valitsesid ordukäsknikud: komtuurid ja foogtid