,,Ning" tehe! 3) Kui pole HiZ, ega lahtist 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R'-NTS-st maasse. ASK
kollektorit (suuet) _ tuleb kasutada VÕI elementi, nagu MUX`i _ amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f
skeemis. (nurksagedusest oomega). FSK _ faasi
4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge
suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. faasinihke sõltuvus sagedusest (f või
K<0=>NTS KNts=K/1+K
ja isoleeritud paisuga ehk isoleerkihiga väljatransistorideks (MOSFET). MOSFET: paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht, milleks on SiO 2 kiht. MOSFET transistorid jagunevad formeeritud kanaliga ja indutseeritud kanaliga MOSFET transistorideks. Need omakorda võivad olla kas n- või p-kanaliga. 3. 2xT sild (ASK ja FSK) ASK-amplituudi sag. Karak. – süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ω). FSK- faasi sag.karak – süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ω). Kõige sagedamini kasutatud tagasisidestusahelana kaksik-T-sild. Kvaasiresonantssagedusel f0 ülekandetegur |γ| = 0, faasinihe sisend- ja 1 1 väljundpinge vahel puudub. F0 = 2π X RC . 4. Välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel)
R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl.suhe) ühik [dB]
dünaamilist mudelit (muutujate hetkväärtusi). Pinge-sageduse juhtimine. Pinge-sageduse juhtimine (VFC) on tõhus juhtimismoodus, mida põhiliselt kasutatakse halvemate dünaamiliste omadustega elektriajamite kiiruse juhtimiseks. Vastavalt valemile (5.7) on lihtsaimaks asünkroonmootori kiiruse reguleerimise viisiks selle elektromotoorjõu muutmine. Asendades elektromotoorjõu E1 staatori pingega U1, näeme, et pinget U1 tuleb juhtida sõltuvalt nurksagedusest 1 = 2f1. Vahelduvpinget saab reguleerida vahelduvvoolumuunduri või juhitava alaldiga ühendatud vaheldi abil, kus alaldi töötab kuuepulsilises talitluses ja annab mootorile konstantse pinge erinevate kiiruste korral. Kui muutub sagedus, peab muutuma ka pinge amplituudväärtus, nagu näitab joonis 5.3, a. Teiseks võimaluseks on pulsilaiusmodulatsiooniga alalisvoolulüliga sagedusmuunduri kasutamine. Asünkroonmootori pinge-sagedusjuhtimise (skalaarjuhtimise) plokkskeem on toodud joonisel 5
annaabi.ee 
