kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast. Ümardatud klupp jaotused on 2 või 4 cm kaupa, 0 punkt on viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Elektrooniline klupp töö tegemine on kiirem, piisab 1-st inimesest, andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Bitterlichi nurkloendur on istrument mis koosneb täpse pikkusega nöörist, või ketsit ja selle otsa on kinnitatud U-kujuline diopter. Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala. 16. Puistu eraldamise tunnused: tekkeviis, rindelisus, koosseis, vanus, boniteet, täius.
Alusmetsas - pajud, paakspuu, madal kask. mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava Bitterlichi meetodil (nurkloenduriga, Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende puidu kogus ning kvaliteet. nurgasablooniga, Bitterlichi lihtrelaskoobiga, vahekord sõltub soo arenguastmest täiusemõõdikuga). Bitterlichi nurkloendur on (madalsoo-siirdesoo-raba) ja kuivendamise instrument, kus lati külge on kinnitatud U - Metsatakseerimine annab lähteandmed intensiivsusest. kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja
liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist" 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse nende keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Kuna tegemist on valikmeetodiga, tuleks teha 1 ha kohta 4 mõõtmist.
annaabi.ee 
