z z z2 2´ z 4´ 4 25. Kirjutada seos ülekandesuhte ja ülekandearvu arvutamiseks joonisel toodud hammasülekande korral. Vaata eelmist punkti. 26. Selgitada järgmised mõisted: Algringjooned- ringjooned, mille raadiused r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega, nim ka aksoidideks. r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d
39) Nende võnkumiste poolt põhjustatud hälbed liituvad, summaarne võnkumine hakkab toimuma seaduse x(t ) = A cos = A1 cos( 01t + 01 ) + A2 cos( 02 t + 02 ) , (7.40) kus on summaarse võnkumise faas ja A summaarne amplituud. Summaarse amplituudi A ja võnkefaasi arvutamiseks kujutleme ette kahte vektorit, A1 ja A2 pöörlemas samal tasandil ümber z-telje vastavalt nurkkiirustega 01 ja 02 ning algfaasidega 01 ja 02 . Nende summa oleks vektor, mille pikkus oleks A ja mis moodustaks x-teljega ajas muutuva nurga , vt. järgnev joonis. y A2 A A1 2 2 x
Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda. Võlli pikkuse vähendamiseks kasutatakse vahevõlliga kardaanülekannet. Vahevõll on ühe otsaga sidestatud käigukasti veetava võlliga ja teisega kinnitatud ripptoele. Kasutatakse jäiku kardaanliigendeid ja võrdsete nurkkiirustega kardaanliigendeid. Jäik kardaanliigend koosneb kahest hargist ja ristmikust. Ristmiku tapid pailknevad harkide sil.mades ja on kinnitatud nendesse nõellaagrite abil. 4 Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja
2) komponentide suurused on võrdsed. Esimene tingimus on täidetud vaid punktis P, mis asub nn. tsentritejoonel. Teisest tingimusest lähtudes peab 1 O1 P = 2 O2 P , kust O2 P = - 1 = u12 = const . ...(a) O1 P 2 Seega asub võllide suhtelise liikumise hetkeline kiiruste tsenter tsentrijoonel ja jagab selle vastuproportsionaalselt nurkkiirustega kaheks osaks. Kui O1 P + O2 P = a = const , ...(b) kus a - võllide telgede vahe, siis on O1P ja O2P konstantsed st. kiiruste hetkelise tsentri asend tsentrijoonel on püsiv. Seega on nii paikne kui liikuv tsentroid (aksoid) ringjooned, mille raadiuses r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega: r 2 = - 1 = u12 . ...(4.3)
annaabi.ee 
