4. m4 = 0.2349 kg h14 = 0.9365 m 14 0.003809 m t4 = 9.2200 s t 4 0.062652 s 0.1652 m42 6.856 10 3 m42 M 4 h14 t 4 9.358 10 5 N m 2 2 1.035 h14 4 t 4 6 Nurkkiirenduste arvutamine 4h D t2 h = 1.035 m D = 0.04000 m 1. t1 =13.733 s 4h 1 1 0.5488 2 D t 2 1 s 2. t2 =11.575 s 4h 1 2 0.7725 2 D t 2 2 s 3. t3 =10.225 s 4h 1 3 0.9900 2 D t 2 3 s 4. t4 =9.2200 s 4h 1 4 1.218 2 D t4 2 s
3. 0,2311 8,52 8,50 8,50 8,51 8,50 8,50 51,3 51,6 52,0 51,5 52,2 51,7 4. 0,2634 7,85 7,84 7,51 7,54 7,87 7,72 50,5 51,2 50,8 51,0 51,4 51,0 h= 0,76 m h= 0,61 m h= 0,64 m h= 0,64 m h= 0,65 m Jõumomentide ja nurkkiirenduste arvutamine gh h M = mD - ; i h+h t 2 i a 4h = = . 2 r Dt Koormiste jõumomendid ning nurkkiirendused 1. koormis 2. koormis 3. koormis 4. koormis M= 0,02710 0,03544 0,04149 0,04756 Nm
B 3 C Joonis 4.1 Leida: nööride tõmbed = ?, kaldpinna reaktsioon = ?, liigendi B reaktsioonkomponendid = ? Lahendus Kõigepealt uurime kuidas süsteem liikuma hakkab ja leiame vajalike punktide kiirenduste ning kehade nurkkiirenduste vahelised seosed. Selge on see, et süsteemil on ainult 1 vabadus, seetõttu 41 tuleb kõik kiirendused ja nurkkiirendused avaldada mingi ühe suuruse kaudu. Aga mille kaudu, kuidas seda valida? Mingisuguseid keeldusid siin ei ole ja kui midagi ette kirjutatud pole, siis võime põhimõtteliselt selleks üheks suuruseks valida ükskõik millise, kas: 1) keha 1 kiirenduse a1 ; 2)
Nendes poolringkanalites voolav endolümf reageerib pea pööretele teatud inertsiga ning sunnib poolringkanalites paikneva zelatiinkupli harja painduma liigutuse algul kiirendusele vastasuunas ning liigutuse lõppemisel aeglustumisele vastassuunas. Kupli harja paindumine painutab selles olevate karvarakkude karvakesi, mis edastavad ajju teate (nii positiivse kui negatiivse) kiirenduse tekkimise kohta. Poolringkanalid on nurkkiirenduste registreerimisel tundlikumad kui joonkiirendustele reageerides. Vestibulaarsed ja kinesteetilised reaktsioonid ei ole tüüpiliselt selgelt teadvustatavad, ent spetsiaalse tähelepanu pööramisel neile suudame neid siiski tunnetada. Tavaliselt tunnetame me ainult vestibulaarsüsteemi tugevaid reaktsioone ja neidki kaudselt pearingluse ja iiveldusena. HAISTMISMEEL Haistmismeel on üks kahest keemilisest meelest maitsmise kõrval