Tähesüsteeme on lõpmatult palju. Universum on kõikides suundades ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid · Observatoorium-teaduslik uurimisasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi. Nt Tõravere observatoorium, Tartu tähetorn.
pikemate pooltelgede kuubid. Maa tüüpi planeedid Merkuur on esimene maa tüüpi planeet. Atmosfäärita ja kõige väiksem neljast maa tüüpi planeetidest. Rauarikas tuum kuna on magnetväli. Veenus on teine. Lähim planeet maale. Pöörlemine tiirlemisele vastassuunas ja pöörlemine aeglane. Umbes maa suurune, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud. Magnetväli puudub. Merkuur ja veenus on siseplaneedid(asuvad maast päikese poole). Siseplaneedi nurkkaugust päikesest nimetatakse elongatsiooniks. Maa on kolmas maa tüüpi planeet. Maast alates on planeetidel kaaslased. Maa kaaslase kuu tihedus on 3340 kg/m3(suhteliselt väike). Kuul magnetväli puudub. Kuud on näha ainult ühe külje pealt, kuna kuu tiirlemine on sama kiire, nagu pöörlemine. Marss, neljas. Mõõtmetelt üsna väike. Läbispaistev atmosfäär ja pinnadetailid. Marsil vehelduvad aastaajad. Esimene välisplaneet(Maast kosmose poole).Marss on väga sarnane maale. Väike õhurõhk
sideeriline tunninurk SHA= 290° Ekvatoriaalne koordinaatide süsteem määrab taevakeha asukoha taevasfääril samuti kahe koordinaadi deklinatsiooni (käände) ja tunninurga abil. Deklinatsioon (, dec) on meridiaani kaar ekvaatorist taevakehani või ekvaatoritasandi ja taevakeha vaheline kesknurk. Deklinatsioon näitab taevakeha nurkkaugust ekvaatorist ja ühtlasi seda, kas taevakeha asub põhja- või lõunataevas. Seepärast on deklinatsioonil alati nimetus N või S. Deklinatsiooni väärtused kõigi meresõiduastronoomias kasutatavate taevakehade kohta leiame Merekalendrist (Nautical Almanac, MAE). Deklinatsiooni suurim väärtus võib olla 90°. Tunninurk (t, HA) on ekvaatori kaar vaatleja keskpäevameridiaanist taevakeha meridiaanini või sellele vastav sfääriline nurk pooluse juures. Keskpäevameridiaan on lõunapoolne
Massiarv (optiline mass) näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikega õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast õhusamba massist. Optiline mass Atmosfääri optiline mass ehk optiline massiarv m näitab mitu korda on mingisuguse nurga all kaldu asuva, ühikulise ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0: h tähistab Päikese kõrgusnurka, Z = 90 h Päikese nurkkaugust seniidi suunast (seniitkaugust). Sõltuvalt uuritavast probleemist on tasaparalleelne atmosfäärimudel kasutatav Päikese seniitkaugusteni Z = 60 . Suuremate seniitnurkade (horisondilähedasema Päikese) korral tuleb arvestada Maa atmosfääri sfäärilisust. 4.3. Päikesekiirguse jaotus maapinnal atmosfääri puudumisel Päikesekiirguse jaotus maakeral atmosfääri puudumisel või praktiliselt seesama atmosfääri
annaabi.ee 
