Kurjategijatel on oma kultuur, traditsioonid, väärtushinnangud, mis on vastuolus üldkehtiva kultuuriga. Selline gruppide sisene oma kultuur ongi subkultuur. Subkultuuri kandvad grupid võivad olla nii deviantsed kui ka mitte kuritegelikud (maffia grupid, punkarid). Mida varem isik satub kuritegelikku subkultuuri kandvasse gruppi, seda tõenäolisemalt kujuneb ta lõppastmes kurjategijaks. Sutherland. 2. nurjumis- ehk frustratsiooniteooria Merton. Isik satub hälbekäitumise teele, sest traditsiooniliste vahenditega ei ole ta võimeline oma eesmärke saavutama. Isik ei taha oma eesmärkidest aga ka loobuda. Seetõttu üritab ta eesmärgile jõuda mistahes vahendeid kasutades. 3. kontrolli- ehk sidemete teooria Lemert. Inimese käitumist mõjutab, millised suhted tal on teiste inimestega. Talle on oluline, et talle tähtsad inimesed
nagu igat teist käitumisvormi. Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid.
Kurjategijaltel on omad traditsioonid, oma kultuur ja väärtushinnangud, mis on vastuolus ühiskonnas üldkehtiva kultuuriga. Kuritegelik subkultuur kujuneb välja ilma, et seda oleks vaja spetsiaalselt välja töötada. Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste soosingust
annaabi.ee 
