aga mõtlev olend iseeneselt." ,,Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene nimelt erinebki teistest selle poolest, et ta põlgab kannatust; ta on alati rahul ega imesta millegi üle." ,,Kui te mõtlete, siis näete kui tühine on kõik see väline, mis teid erutab. ,,Orgaaniline kude, kui ta on elujõuline, peav igale ärritusele reageerima. Ja mina reageerin! Valule vastan ma karjumise ja pisaratega, nurjatusele põlgusega, läilusega. Minu arvates just seda kutsutaksegi eluks." ,,Õpetus, mis propageerib ükskõiksust rikkuse ja elu mõnude vastu, kannatuste ja surma põlgamist, on suurele enamikule täiesti käsitamatu, sest see enamik pole iial tundnud rikkust ega elu mõnusid; aga kannatuste põlgamine tähendaks talle elu enese põlgamist, sest kogu inimese olemus koosneb nälja, külma, haavatuse, kaotuste ja hamletliku surmahirmu tundmisest
Harilik inimene ootab head/ halba väljastpoolt, mõtlev olend aga iseeneselt. Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene erineb teistest selle poolest, et põlgab kannatust; ta on alati rahul ega ei imesta millegi üle. Gromovil on aga teistsugused arusaamad. Gromov ütleb, et ta teab vaid seda, et ta on loodud soojast verest ja närvidest, ning et orgaaniline kude, kui ta on elujõuline peab igale ärritusele reageerima. Näiteks valule karjumisega, nurjatusele põlgusega jne. Tema arvates näitab mitte reageerimine seda, kui madal on organism. Gromov toob näiteks selle, millist elu on pidanud elama tema ja millist doktor. Ta üritab doktorile selgitada, et inimesed, kes on elanud ,,head" elu ei oska hinnata enda ümber olevaid asju nii nagu vaesed, rasket elu elanud inimesed seda teevad. Gromovi arust on kogu elu nälja, külma, haavuste ja kaotuste tunnustes. Seda kõike võib võtta koormana, seda võib vihata aga mitte kunagi põlata. Ta
Judaismi ususuunad Juudi usundis on olemas ainult üks jumal. Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane. Juudid peavad Jumalat nii pühaks, et tema nime, mida märgitakse tähtedega JHVH, ei öelda ilma suure põhjuseta välja, vaid nad kasutavad selle asemel sõna «Issand». Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim). Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste
Judaismi ususuunad Juudi usundis on olemas ainult üks jumal. Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane. Juudid peavad Jumalat nii pühaks, et tema nime, mida märgitakse tähtedega JHVH, ei öelda ilma suure põhjuseta välja, vaid nad kasutavad selle asemel sõna «Issand». Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim). Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste