Praeguse ruumilahendise sai peamaja 1876-77 aastatel toimunud järjekordsetel ümberehitamistel. Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahe-korruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad,
viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425 Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rühutatud valelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujudavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamisruses. (Raam,1996) Kadrioru loss pilt 7 Kadrioru loss tundub olevat Eesti kõige naiselikum maja. Kunagi oli ta roosa-valge nagu pitsivahust pruut. Barocco tähendab itaalia keeles eriskummalist ning loss oli selle stiili arhitektuurne lemmikzarn. Uhke ja mänglevad fassaadid, pikaks venitatud hoonetiivad,
ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suurakanaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzanino-avad. Õigeusu kirikule omaselt rikkalikus interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitistlike sugemetega, 19 Katariina kiriku kellatorni ülaosa. Foto: Sille Sombri 2010 11