Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueer...
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Legend: On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene ige...
kiriku organiseerimist. Ta sai palju järgijaid ja toetust saksa printsidelt. Kui 1524. aastal algas talupoegade mäss, mõistis Luther hukka talupojad, keda ta lootis hoida, et tema kirik kasvaks, ja suundus vailtsejate poolele. Tuhanded talupojad tapeti, aga Lutheri kirik kasvas ikka aastatega. 1525. aastal abiellus ta Katharina von Boraga, kes oli endine nunn ning loobus 4 nunnakloostrist ja leidis varjupaiga Wittenbergis. Nad said 6 last: Magdalena, Margarete, Paul, Elisabeth, Hans, Martin. (Biography.com editors 2016) 5. Hilisemad eluaastad 1533. aastast kuni tema surmani 1546. aastal, töötas ta teoloogia dekaanina Wittenbergi ülikoolis. Selle aja jooksul kannatas ta pajude haiguste all, sealhulgas artriit, südamehaigused, seedehäired ning füüsikaline valu ja sotsiaalne pinge, mis olid tingitud olles tagaotsitu. See kõik võis kajastuda ka tema kirjutistes
Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K. Soop, U. Kesküla „Kuremäe klooster“ ja EELK Illuka koguduse poolt välja antud „Illuka kirik ja kogudus 1930-2010“ja internetiallikaid, küsitleb viit kooliõpilast, viit turisti ja viit kohalikku elanikku. Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal. Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest. Neljandas on juttu Pühtitsa ikoonist ja ristikäigust imetegeva ikooniga. Viiendas saate aimu omavahelise seosest Püha tamme ja Jumalaema ikooni vahel ning lisasse on paigutatud ka ligi 60- aastase Iisaku kihelkonna elaniku jutustus Kuremäe ohvritamme ja tervendava veega
annaabi.ee 
