Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus.
Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene
oma. Mungad, Vagad, Tagasihoidlik, Korralik, viisakas, Kogu nende keha Autor suhtus nunnad tagasihoidlikud, askeetlik, kattev käitusid oli riidega kaetud, munkadesse ja sõnakuulelikud, (kehaosi polnud näha). kombekalt ning välja paistis ainult nunnadesse kuid mitte väga Rüüd olid pikad pidasid kinni hele näolapike. austavalt, kuid ta kiire taibuga. (maani ulatuvad) ja reeglitest. Nad ei Munkade välimus ei pooldanud neid. Mulle tundus, et munkadel tumedat tohtinud patuselt oli sünge ja tume. Tema meelest oli
keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim. Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad. Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus
Soovitas keelata kauplemise kirjutamis- ja arvutamisoskmatutel. Uskus ka naiste õpetamise vajadusse. Kirik Peeter I reformide ajal Vastuollu kirikuga sattus ka Peeter I. Patriarh astus avalikult välja tema poolt ette võetud habemete mahaajamise ja välismaiste rõivaste soovitamise vastu. Pärast patriarh Adriani surma ei määratud uut ja 1721. kaotati amet hoopis. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod. 19 Suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, püüdis piirata nende hulka. Suhtus hästi katoliiklastesse ja protestantidesse, esialgu ka vanausulistesse. Raskolnikute kindlameelsed juhid aga jätkasid vastupanu uuendustele. (Peeter on antikristus) Järgnesid repressioonid vanausuliste vastu. Paljud vanausulised asusid elama Venemaa hõrdelt asustatud äärealadele. Kooliharidus 18.saj Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võru. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool)
annaabi.ee 
