kulutab Satsuma jõudu ja tugevdab niimoodi Tokugawa positsiooni. Vallutanud Riukiu saared, keelas Iehisa Shimazu paljude teiste piirangute kõrval, saare elanikel relvade omamise ränga karistuse ähvardusel. See kahekordne relvakandmiskeeld andis relvata võitluskunstide arengule võimsa tõuke. Okinawalased võitlesid vallutajate vastu ainult maatööriistade ja paljaste kätega. Tööriistadest arendati palju tõhusaid relvi nagu tonfa, nunchaku ja sai, mille tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma okinawa kobudoks. Pärimuse järgi pidasid Okinawa chuang-fa ja tode rühmad mitu salajast nõupidamist ja otsustasid aastal 1629 ühineda võitluseks vaenlasega. Edaspidi otsustati hakata kõiki saare võitluskunste kutsuma ühe nimega "te"- käsi või "okinawa-te" ehk siis okinawa käsi. Seda kunsti võib pidada tode- chuang-fa ja tänapäeva karate vahendajaks.
Kickboxingi osa, kus võistlused toimuvad vastavalt muusikale, hõlmab ennast kolme liiki. Kompositsioonid korraldatakse "raske" stiilis, "pehme" stiilis. Kompositsioon "raske" stiilis reprodutseeritakse tüüpiliselt nagu "lahing varjuga". Traditsioonilistes võitluskunstides nagu karate, taekwondo ja muud. Kompositsioone "pehme" stiil põhineb tehnikat võitluskunstidel, nagu wushu. Kompositsioonid läbi objektide "vari poks" ja isega külma relvadega - mõõk, nuga, stick, nunchaku, sirp, nõel jne. 6. Oriental 7. Thai-kick 8. Light koos low'iga 5. LÖÖGID 5.1. Rusikalöök Rusikalöögi tehnika on sisuliselt identsed poksi löögiga, sealhulgas · Jab sirge rusikalöök eestpoolt küljest,kas pähe või kehale, mida kasutatakse sageli koos Sirge rusikalöögiga · Cross (Sirge rusikalöök) · Hook ümardatud rusikalöök kas pea või keha kõikehõlmava algatusel tavaliselt ei kuulu punktide punktisüsteemile
tugevdab niimoodi Tokugawa positsiooni. Vallutanud Riukiu saared, keelas Iehisa Shimazu paljude teiste piirangute kõrval, saare elanikel relvade omamise ränga karistuse ähvardusel. See kahekordne relvakandmiskeeld andis relvata võitluskunstide arengule võimsa tõuke. Okinawalased võitlesid vallutajate vastu ainult maatööriistade ja paljaste kätega. Tööriistadest arendati palju tõhusaid relvi nagu tonfa, nunchaku ja sai, mille tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma okinawa kobudks. Pärimuse järgi pidasid Okinawa chuangfa ja tode rühmad mitu salajast nõupidamist ja otsustasid aastal 1629 ühineda võitluseks vaenlasega. Edaspidi otsustati hakata kõiki saare võitluskunste kutsuma ühe nimega "te" käsi või "okinawate" ehk siis okinawa käsi. Seda kunsti võib pidada todechuangfa ja tänapäeva karate vahendajaks.
annaabi.ee 
