sissejuhatuse esimesel leheküljel. Töö autor on aga alustanud lehekülje numbrite väljakirjutamist juba teisel lehel, seal kus paikneb sisukord. Samuti puudub töö põhiosa viimaselt lehelt autori allkiri. Viga on ka töö tiitellehe vormistamisel, sinna ei märgita töö juhendaja nime. Töös kasutatud lühendid on töö alguses korrektselt välja toodud. Viitamise tehnika tekstis on õige. Kasutatud kirjanduse loetelu on korrektne ja süsteemne. Eksitud on töö jooniste nummerdamisega. Puuduvad joonised nr 6, 7 ja 8. Joonise nr 5 järgi tuleb joonis nr 9. Töö tugevamaks küljeks on kiirjooksjate kehaliste võimete testide väljatöötamine ja kirjeldamine, nende läbiviimine ja andmetöötlus. Hea on ka see, et kõrvuti Eesti parimate sprinterite testitulemustega on välja toodud ka maailma esisprinterite vastavad tulemused. See annab hea ülevaate sellest, millises osas esineb Eesti sprinterite kõige suurem mahajäämus. Veidi
keerukaid lauseid ega arusaamatuid sõnu. Kuulaja mõistab kõne struktuuri. TIHEDUS – kõne pikkuse ja sisu vastavus. Halb pikk ja laialivalguv kõne. Paremini jälgitav ühe põhi- ja kolme kõrvalteemaga kõne. TEEMAARENDUS Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust. Liigendada ettekanne. Kuulajatel lihtsam struktureeritud kõnet jälgida. Kõne eri osi saab välja tuua pausidega alateemade nummerdamisega („esiteks“, „teiseks“, „kolmandaks“, aga ka „ühelt poolt“, „teiselt poolt“ teksti tutvustamisega projektori abil. TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Seisukohtade, Oma seisukoha väidete esitamine, toetuseks esitan pooltargumentide kolm argumenti. järjestamine Esiteks väidan, et … Poolt- ja Ühelt poolt tähendab vastuargumentide see …, teiselt poolt esitamine aga …
Superscript Saab teha väikseid sümboleid teksti keskjoonest ülespoole. Font size Saab valida kirja suurust. Grow font Suurendab kirja suurust. Shrink font Vähendab kirja suurust. Text highlight color Jätab mulje, nagu oleks tekstist markeriga üle tõmmatud. Font color Vahetab kirja värvi. Paragraph- Bullets Paneb valitud teksti ette järjepidamis punkti. Numbering Nummerdab teksti lõikude, punktide järgi. Multilevel list Saab teksti korrapärastada nii nummerdamisega kui ka sümbolitega. Aling text left Alustab teksti kirjutamist vasakult. Center Hoiab teksti lehekülje keskel. Aling text right Alustab teksti kirjutamist paremast küljest. Justify Hoiab mõlemal pool äärtes teksti ääri sirgetena. Line spacing Muudab kirjavahe ridu. Decrease indent Viib teksti paremale ja lahku. Increase indent - Tõmbab teksti paremale ja kokkupoole. Shading Muudab teksti tausta värvi. Sort Järjestab tähestikulises järjekorras. Styles-
koodsõnade juurte ß1,ß2,ß3,ß4,... ß2I-1 kohal: C1,C2,C3 ja C4. 2. Vigaste sümbolite asukohtade määramine. Vigade parandamiseks olulisimad tehted: 1. Kontrollarvu komponentide arvutamine 2. Lokaatorhulkliikme koostamine koos kordajate arvutustega 3. Lokaatorhulkliikme juure leidmine etteantud korrastusega laiendatud arvkorpuse elementide hulgast. Sõltuvalt lokaatorhulkliikme kujust saame siis erineva nummerdamisega vigase sümboli asukoha. 4. Paranduskoodi e`(z) moodustamine, mis on lihtne kahendkoodide jaoks: vigaste sümbolite kohale tuleb paigutada ühed. Teised sümbolid on nullid. Parandus toimub vastuvõetud koodsõna ja paranduskoodi positsioonilise summeerimisega. 52. Vandermondi võrrand, selle lahendamine ja tema seos koodide dekodeerimisega. (raamat lk.63-65- raamatus on väga hästi seletatud) Lahendiks on lokaatorhulkliige, mille, kordajad. Kui suur, mis tüüpi
Teemaarenduses peab kõneleja * liikuma lihtsamalt materjalilt keerukamale, * seostama uut infot juba tuttavaga materjaliga. Kasulik on ettekanne selgelt liigendada. Kõne tuleb esitada nii, et ühe mõttearenduse lõpu ja teise alguse vahel oleks selge piir. Alateemade järjestus peab olema loogiline, uute ja vanade mõtete vahele tuleb luua seoseid. Kuulajatel on lihtsam jälgida ning aru saada, kui nad tajuvad kõne struktuuri. Kõne eri osi saab välja tuua * pausidega, * alateemade nummerdamisega (,,esiteks", ,,teiseks", ,,kolmandaks"), * teksti tutvustamisega vaatevahendite abil (valgustahvel vms). Lõik on kasulik üles ehitada nii, et see toetaks kogu teksti mõistmist. Nii nagu kirjalikus tekstis, võib ka kõnes lõigud jagada sisu- ja sidelõikudeks. * Sisulõigud annavad edasi peamist mõtet ja olulisi argumente. * Sidelõigu ülesanne on siduda ettekanne loogiliseks tervikuks, nil et ühelt mõttelt või argumendilt siirdutakse sujuvalt teisele
annaabi.ee 
