sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus. Numismaatika e. müntide kogumine Erinevate kultuuride ja riigikordade kiire hävimine ja vahetumine jätsid inimeste taskutesse lugematul arvul erinevaid münte. Ega täpselt polegi teada, kes ja kuna numismaatikaga tegelema hakkas, aga kehtetute müntide väärtustamine levis 20. sajandil väga kiiresti. Näiteks väärtustavad paljud eestlased esimese Eesti Vabariigi aegseid münte kuna need on tükike meie ajaloost ja saadud suurelt jaolt vanavanemate käest. Isegi mõningate selliste müntide hoiustamist ja säilitamist võime nimetada numismaatikaks. Suurem põhjus numismaatikaga tegelemise vastu tekkis asjaolul, et aegade jooksul kogutud müntide hind hakkas märkimisväärselt kasvama
elavad, kus süüa teevad, kus söövad, kus magavad jne. Enne etnoarheoloogia teket uuriti valdavalt inimestevahelisi suhteid, nõiakunsti, seksuaalkäitumist jmt. Enamasti aga eriti ei huvitatud algselt sellest, kuidas need rahvad enda ehitisi ehitavad ning kuidas nad loovad seda, mida arheoloogida kunagi hiljem uurima hakkavad, see viiski etnoarheoloogia tekkeni. Ainelise kultuuri uurimise ajalugu Numismaatika ja arheoloogia on tugevalt seotud. Teadlased, kes tegelevad numismaatikaga on välja kasvanud ikkagi arheoloogia suunast. Numismaatika Teadusharuna on veidi vanem kui arheoloogia. Münte on tunduvalt parem koguda kui kivikirveid või mis tahes muinasesemeid. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja muid maksevahendeid, medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Maksevahendid ja taolised asjad olid esimesed, mille läbi hakati dateeringuid andma. Varasemaid mündikollektsionääre: Francesco Petrarca, Giovanni Boccacio, Erasmus Rotterdamist.
registraator XIV kolleegiumi-registraator - - Ajalooline metroloogia Otsherki istorii metrologii v rossii. Ajaloo abiteadus, mis uurib minevikus kasutatud pikkus, pinna, mahu- ja kaalu-(massi-) ühikuid ning nende arengut, püüab sama süsteemi mõõtühikuid omavahel seostada ja määrata nede väärtust nüüdisaegseis mõõtühikuis. Tihe seos numismaatikaga, oluline osa sotsiaal-maj. ajaloo uurimises ning allikakriitikas. Vajadus mõõtude-kaalude reguleerimiseks ja nende väärtuse kinnistamiseks tekib seoses kaubanduse arenguga ja keerukamate majanduslike suhetega. Süsteemid ja murrangud Antiik Kolm tuhat aastat e. m. a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu tekkeks. Kangkaalud vôimaldasid kaaluda eseme massi
annaabi.ee 
