piloot, rahvuskangelane Francesco Baracca. Arvatakse aga et tema võttis selle logo üle ühelt saksa sõjalennukilt, mille ta alla tulistas. 1954. aasta 14.märtsil valmib 5.000-ndes Porsche seeriaauto. 1955 toodetakse 100.000-ndes "Põrnikas". 1956 valmib kümnetuhandes Porsche 356. Viieteistkümne aasta jooksul toodeti näiliselt ainult üht mudelit, kuid seda neljas etapis - 356, 356A, 356B, 356C. 1963. aastal valmis Porsche 901. Aga kuna kõik nulliga keskel kolmekohalised numbrikombinatsioonid olid registreeritud Peugeot nimele, läks Porsche mudel 901 müügile indeksi 911 all. Siiski oli jõutud 82 Porschet müüa juba indeksi 901 all. Samal aastal võttis Porsche Reutter'i kerefirma enda alla. Reutteri abil tegi Porsche endale hiljem veel ühe nime - Recaro (Reutteri filiaal, mis valmistab sportistmeid). 1965 lõppes 356 tootmine. Kokku toodeti 77.895 Porsche 356-t. "Odava" Porsche 356 asendas Porsche 912, mis oli 911 kere ja 356 mootoriga. 1966. aasta 21.septembril toodeti 100
5 Tabel 4.4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID
üritatakse seda lugu tõlgendada või selles loos olnud olulisi elemente seostades aru saada, mis kadunud mehega juhtus. Siin toimub mingite märkide või ennekõike mingite lausungite, sõnade tõlgendamine, nendest aru saamine. Need ehlvesti tegelased paljuski tegelevad mingite religioossete, filosoofiliste või esoteeriliste tekstide dekodeerimisega. Need ei pruugi olla üksnes konkreetsed terviktekstid, vaid ka numbrikombinatsioonid, juhuslikud sõnad prügikastilt, teleka puldi nupud jne., mida tõlgendama hakatakse. Tõde võib varjata ennast ülimalt argistes märkides, numbrites, märkides vms. Selle tõlgendamise pärast on nendes tekstides kasutusel olevate teiste tekstidena olulised kas nt Piibel või mingid muud religioossed või ka filosoofilised tekstid ja arutlused. Nendest lähtuvalt püütakse tuvastada selle sõnumi tegelikku tähendust.
5 Tabel 4.4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID
annaabi.ee 
