kolmandaks- lasta neil edasi ealda oma seaduste järgi, nõuda sisse maksud ja moodustada kohapeal väheste valitsus, mis hoolitseks, et sealsed kodanikud jääksid sõbralikuks sinu vastu. Kui valitseja tahab hoida maad, mis on harjunud elama vabaduses, siis saab ta seda teha üksnes kodanike kaasabil. Näiteks spartalased ja roomlased. Spartalased kehtestasid Ateenas ja Teebas linnade valitsemiseks väheste valitsuse, kuid kaotasid siiski linnad. Roomlased tegid aga Capua, Kartaago ja Numantia linnad maatasa, ega kaotanud neid. Roomlased püüdsid Kreekat hoida samamoodi nagu Spartalased: nad jätsid alles vabaduse ja vanad seadused-tabas neid ebaõnn. Ja nii nad seekord purustasid linnad. Sest ei olegi paremat võimalust vabana elavat riiki valitseda kui see vallutada. Kui seda mitte teha siis purustavad sealsed kodanikud uue valitseja enda. Kui aga on harjutud elama võimu all, siis nad ei oskagi muud moodi elada ja valitseja saab nad kergesti enda poolele meelitada
Kuidas ka ei oleks draama välise struktuuriga (ei mõjutanud ju sisu kuigivõrd see, et Hispaanias kujunes uusaegne draama kolme, Inglismaal, Itaalias ja Prantsusmaal aga viievaatuselisena), igatahes juba varajastes näidendeis ilmutab Cervantes elavat kujutlust ja otsingulist vaimu. "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele. 133. aastal e.m.a. vallutas Scipio Aemilianus (Noorem) Numancia (ladinapäraselt Numantia) linna, kuid see ei langenud ta kätte elavana, vaid surnuna, sest Numancia elanikud eelistasid allaandmisele kollektiivset vabasurma. Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta, tapavad Numancia mehed oma naised, et nende sugu ei saaks roomlastega seguneda ja edasi kanduda. Vaheldumisi näidatakse kord sissepiiratud linna, kord roomlaste laagrit
277-212 eKr tüleenide kuningriik Bulgaarias. Plastiline stiil e ,,ilusate mõõkade" stiil. 255 eKr edasised sisseränded Itaaliasse, kaotus Telamoni all 225 eKr lõid Itaalia asukd roomalste juhtimisel tagasi keltide sissetundi, Rooma võttis Po jõe oru kaeltidelt tagasi ja asus kelti hõime orjastama ja hävitana. 200 eKr paiku oma enda stiili väljakujunemine Briti saartel. 180 eKr Pergamoni võit galaatide üle. Esimesed oma mündivermingud. 133 eKr Rooma alutab Numantia (Hispaania) 121 eKr Rooma võidab Gallias arvernid 133 eKr alates kimbrite tungimine Keldi alale. 72 eKr Arviovistuse võit häädulaste üle. Keltide majanduslik kõrgaeg (oppidumide aeg). 58-52 eKr Caesar alistab Gallias umbes 50 hõimuühendust, belgide hõimud rändavad Britanniasse 43 pKr Rooma vallutab Inglismaa lõunaosa 60-61 pKr keldi hõimude ülestõus Rooma vastu Inglismaal 70-79 Agricola ehitab kindlusliini Sotimaa vastu 122 Kindlusliini väljaehitamine limesiks
we must resort to force only in case we may not avail ourselves of discussion. The only excuse, therefore, for going to war is that we may live in peace unharmed; and when the victory is won, we should spare those who have not been blood- thirsty and barbarous in their warfare. For instance, our forefathers actually admitted to full rights of citizenship the Tusculans, Acquians, Volscians, Sabines, and Hernicians, but they razed Carthage and Numantia to the ground. I wish they had not destroyed Corinth; but I believe they had some special reason for what they did - its convenient situation, probably - and feared that its very location might some day furnish a temptation to renew the war. In my opinion, at least, we should always strive to secure a peace that shall not admit of guile. And if my advice had been heeded on this point, we should
annaabi.ee 
