lause on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Kõik need sätted võib kokku võtta terminiga „seadusereservatsioon”, sest need reserveerivad teatud põhiõiguste jaoks olulised otsused seadusandjale. Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise parlamendireservatsiooni tähistamiseks samuti võimalikku terminit „üldine seadusereservatsioon” (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 28; RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5- 05, p 9; 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 32), eelistatakse terminoloogilise selguse huvides järgnevalt
põhiõigus! RK Üldkogu otsus 3-2-1-62-10: tegemsit on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Põhiseaduslik alus III: EKÕ on lihtsa seadusereservatsiooniga (lihtsa piirklausliga) põhiõigus, mida saab seadusega (või ka täitevvõim seaduse aluse seaduses selgelt kirjas volituste piires) piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise õigus) aga on „kraad kõrgem“ – nullreservatsiooniga ehk ilma piirklauslita põhiõigus, mida saab piirata äärmiselt piiratud ja pühiseaduses eneses sisalduvatel kaalukatel põhjustel. Põhiseaduslik alus IV: kuid PS § 15 lg-s 1 sisalduv põhiõigus ei ole EKÕ-st „suurem ja tähtsam“ mitte üksnes eelnimetatud piirangute korral kehtivate reservatsioonide aspektist lähtuvalt. PS § 15 lg-s 1 sisalduv kohtusse pöördumise õigus on eranditult küigi teiste põhiõiguste suhtes eristaatuses...
3) vahendite vajalikkus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 4) vahendi mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel. 18.6. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Põhiseadusega kooskõlas olemise kriteerium nõuab, et põhiõigusi riivavad riiklikud aktid oleksid kooskõlas kõigi põhiseaduse normidega. Need peavad olema niisiis nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärased. Põhiõiguse materiaalne kriteerium lähtub põhimõttest, et põhiõigused on ainult need õigused,
annaabi.ee 
