Nullpunkt (0)

Margus Karu „Nullpunkt“ Teoses   käsitletakse   erinevaid   noorte   probleeme,   mis   kõnetavad   paljusid   meie   ümber. Peamiseks mureks on peategelase Johannese tugev tõrjumine ja mõnitamine klassi liidrite poolt. Johannes peab ka kodus toime tulema oma skisofreenikust emaga. Kuigi tundub, et kõik läheb ainult alla mäge, siis tegelikult on see ajutine ja sellest tuleb lihtsalt üle olla. Tegelastest jäigi kõige rohkem meelde peategelane, sest tema ümber kogu see trall käiski. Johannes on lihtne poiss, kelle pere ei hiilga rikkusega nii materiaalses kui ka vaimses mõttes. Koduste probleemidele lisaks on tal koolis kriitiline seis, enesehinnang on madal. Johannesel on veider keha ja vinniline näonahk, mis teda negatiivselt mõtlema paneb. Ta on ka natuke naiivne, sest lootis uude kooli minnes uut ja paremat elu. Tegelane ei meeldinud, sest ta hakkas kohe uude kooli minnes mõtlema, kellele peab hea mulje jätma, et mitte põlu alla sattuda. Inimesed meeldivad teistele rohkem iseendana ja enesekindlamana. Meeldis, et üks hetk hakkas ta endaga tööd tegema, et enesele rohkem meeldida. Hakkas trenni tegema ning teistmoodi riietuma, mis muutis ka klassikaaslaste arvamuse temast.  Positiivse   stseenina   jäi   meelde   hetk   pärast   jõuluvaheaega,   kui   õpilased   kooli   tagasi naasid. Klassikaaslased tervitavad teda ikka vaenulikult, aga Johannes ei lasknud enam ennast nurka   suruda.   Näha   on   temas   seda   enesekindlust,   millele   ma   terve   aeg   olin   kaasa   elanud. Negatiivse stseenina tooksin välja, kuidas Zaiid andis peol Johannesele peksa, sest ta suhtles tema endise tüdruksõbraga. Sellised hetked tekitavad minus vastikuid tundeid, minu arvates saab asju sõnadega palju paremini lahendada.  Teose süžee on usutavalt kirjutatud, sest suudan teose probleeme siduda mind ennast seonduvate   situatsioonidega.   See   on   maailmakirjanduses   olulisel   kohal,   sest   raamat   käsitleb eluliselt olulisi probleeme, millega puutub kokku enamik noori.  Õppisin sellest raamatust nii mõndagi. Ka kõige sügavamast kaevust on võimalik töö ja vaevaga välja ronida. Usk endasse on suurem kui teiste laim. Kogu see positiivne energia, mis Johannesest edasi kandus tema sõpradele ja perele, parandas ära need augud, mis otsisid täitmist juba aastaid. Kui Johannes oli täbaras olukorras ja tundus, et tal pole enam midagi, mille nimel elada, leidis ta, et siiski on. Enda nimel. Ta suutis oma elu juhtima hakata. Tehes rõõmu endale, kiirgad   seda   edasi   teistele.   Soovitaksin   seda   raamatut   kõigile   teismelistele,   sest   see   paneb mõtlema väga olulistel teemadel.