17.1), siis tegi raskusjõud töö A= -mg(h2 - h1) = -(mgh2 - mgh1). Joonis 17.1. Raskusjõu töö See töö võrdub vastupidise märgiga võetud füüsikalise suuruse mgh muuduga. Seda füüsikalist suurust nimetatakse gravitatsiooniväljas asuva keha potentsiaalseks energiaks: E p =mgh. See võrdub tööga, mille teeb raskusjõud keha laskumisel nullnivoole. Raskusjõu töö on võrdne keha potentsiaalse energia muuduga, mis on võetud vastupidise märgiga. A = -(Ep2 - Ep1). Potentsiaalne energia Ep sõltub nullnivoo valikust, s.t. OY-telje nullpunkti valikust. Füüsikalist mõtet omab eelkõige potentsiaalse energia muut keha liikumisel ühest kohast teise. Potentsiaalse energia muut ei sõltu nullnivoo valikust. 18.Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus
Kui väljas tekib mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mõõda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha. a) kahe võrdse erinimelise ja b)ühenimelise laengu jõujooned c)homogeenne väli kahe plaadi vahel 59. Töö elektriväljas. Elektrivälja potentsiaalne energia. Välja suvalises punktis asuval laengul on potentsiaalne energia nullnivoo suhtes. See energia on võrdne tööga, mida tuleks teha et viia keha antud punktist nullnivoole A=Wp=qEd q-punktlaeng E-elektrivälja tugevus d-laengu kaugus energia nulltasemest 60. Elektrivälja potentsiaal füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. =Wp/q. Pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. q1-q2=U=A/q Pinge on võrdne laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega.
Tavaliselt loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga maapinnal, kuid nullnivooks võib valida ka mõne teise horisontaaltasandi. Kui nullnivooks on valitud maapinna nivoo, siis avaldub maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalne energia järgmiselt: Ep = mgh. Seega võime öelda, et maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida teeb raskusjõud keha laskumisel nullnivoole. Erinevalt kineetilisest energiast, mis võib olla ainult positiivse väärtusega, võib potentsiaalne energia omada nii positiivset kui ka negatiivset väärtust. Kui keha on nullnivoost madalamal sügavusel h, siis on tema potentsiaalne energia Ep = mgh. Raskusjõu töö on määratud mitte potentsiaalse energiaga, vaid selle muuduga. Seetõttu ei sõltu töö nullnivoo valikust. III ARVESTUS PERIOODILISED LIIKUMISED 1. Pöördenurk
*Sünergistlihaste -motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antagonistlihste - motoneuronid; *Antangonistlihste pidurdavad lülineuronid. Liigutus algab momendist, kui sünergistlihaste -motoneuronid ja antagonistlihaste pidurdavad lülineuronid on saavutanud küllalt kõrge aktiivsuse ning sünergistlihaste pidurdavate lülineuronite ja antagonistlihaste -motoneurinite aktiivsus on langenud nullnivoole. Retsiprookne innervatsioon on oluline kaasasündinud koordinatsioonimehhanism. Üldreeglina indutseerib painutajalihaseid juhtiva närvikeskuse erutus pidurduse sirutajalihaseid juhtivas närvikeskuses ja vastupidi. Retsiprooksed suhted ei määra koostöösuhteid liigutuste sooritamisel mitte ainult ühe jäseme või liigese piirides, vaid ka erinevate jäsemete liigutuste vahel, kindlustades jäseme vahelduva tegevuse. Neuraalne adaptsioon kehalisel treeningu
annaabi.ee 
