1. Mida nimetatakse mõõtmisteks? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milleks kasutatakse nooniust? Noonius on mõõteriista või anduri täpsust suurendav vahend, millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaalalugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. 3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus? Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus
Töö teoreetilised alused: Noonius: Paljudel mõõteriistarel, sh. Nihik ja kruvik, on paralleelselt liikuvale osale mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Lugemi fikseerimine on mõõtekriipsu kokkulangemisel mõõteskaala mingi kriipsuga võrdlemisi täpne, kuid mitteühtimise korral silmaga kümnendikosade hindamine ei anna täpset tulemust. Täpsuse lisamiseks lisatakse põhiskaalale lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse põhiskaala pikkusest a lühem a/n võtta, kus n on nooniuse jaotiste arv. Nooniuse täpsuseks nimetatakse suurust T=a-an=a/n. Kui nooniuse nullkriips asetata kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, ei ühti nooniuse esimene kriips järgmise mõõteskaala kriipsuga, vaid jääb selles maha a/n võtta, teine kriips 2a/n võrra ja nii edas. Nooniuse viimane kriips ühtib mõõteskaala kriipsuga, kuna nan=(n-1)a
L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse tõstmiseks lisatud mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu.
märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt. Kui mõõtekriips ei ühti aga skaala kriipsuga, siis on näidu leidmine vähem täpne, sest skaala kümnendikosade hindamine toimub silma järgi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips a T= n kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks.
võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a
võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a
võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a n Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. a T a an
võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a
annaabi.ee 
