Ka Jänes on tore sõber, ta tahab alati üle võtta juhtimist, kui kuskil midagi toimub. Jänes oskab nii lugeda kui kirjutada. Tegelikult oskavad ka teised lugeda, kuid vaid siis kui Jänes või Öökull on selle neile ette lugenud. Öökull aga on suur tark, kes oskab kirjutada Teisipäev kõigest paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga känguru, kes on väga hoolitsev ema. Ta võttis oma hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Need kõik olid naljakad ja vägagi erinevad. Kõik loomad tundusid suhteliselt totud - nad väänasid raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks kui mindi
väärtustatakse aina enam inglise keelt ning suhtluskeelena on moes släng. Iga teine noor ei tea meie oma hümni sõnu või mis aastal toimus Ümera lahing. Verinoor ühiskond joob ennast maani täis igal rahvapeol, tarbib hulgaliselt valget puru ning kipub kaasmaalaste elu kallale. Ta ei hooli teatrist, kirjandusest või haridusest. Õnneks on meil ka kultuurihuvilisi, kes loodetavasti kannavad meie üsna raskena näivat saatust oma õlgadel. Praegult on meie saatus nukrate varjunditega. Pikka aega tõusujoones majandus hakkas lõpuks langema, rahvas sureb välja ning riigikogus on üks kriis, teise järel. Kindlasti peab hakkama kostma Eestimaal varsti ka heledamaid noote nagu oli neid kuulda Tammsaare ,,Tões ja õiguses" kui Krõõt oma sigasid heleda häälega Pearu põllult ära kutsus. Ma loodan, et olukord meie riigis laheneb sama loomulikult kui see leidis oma lahenduse Vargamäel.
Pikapeale hakkas peremees arusaama, et Vargamäe on suur ja vägev, ning selle koha nõudmisi ei jõua ükski surelik täita. Nii loobus Andres suurtest mõtetest ja ainult tegutses. Perenaine rabas nii kodus kui välitööl (heinatöö). Andres ei tulnud kunagi selle peale, et Krõõdal võiks jõud üles öelda lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni rasket tööd tehes. Ta polnud kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istus tõsine häda. Loomadel oli ta raskust arvesse võtnud, naisel aga mitte. Andrese meelest polnud tütred nagu poistega samaväärsed. Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia
seda tulevikuski." ,,Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp." ,,Varemalt polnud tal kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub tõsine häda? Miks polnud ta tema sihvakamat kasvu ja peenemat konti kunagi arvesse võtnud?" ,,Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud nii põhjani oli ta haavunud oma isalikus tundmuses ja nii väga tundis ta oma võimetust tütre vastu." 3
Tavapärasest keerukam kujundivalik nõuab lugeja intensiivsemat suhtumist loetavasse, fantaasia suuremat liikuvust. Kuid ka teemade poolest on raamat värske ja julge: siin pakutakse mõistuluulet (,,Noorte lehtede päev", ,,Midrimaa", ,,Väike kuningajutt"), poeetilisi muinasjutte ja kujutlusmänge, milles rõhutatakse fantaasia, unistuse ja igatsuse vajalikkust inimeste emotsioonide kujunemises (,,Mänguvesi", ,,Lugu kuldraudadega ratsus"). Nende tõsiste ja pisut nukrate värsside kõrval leidub ülemeelikuid luuletusi, nagu ,,Aabitskuke kevadelaul", ,,Päikese päevakord" või ka humoristlik ,,Kuningajutt". 2.3.2 ,,Midrimaa"(1974) 1974. aastal ilmunud ,,Midrimaa" on Ellen Niidu neljateistkümnes lasteraamat, seniste lastevärsside koondkogu, mis sisaldab veerandi jao uudisloomingut. 70 luuletuse ja loo hulgas on üks värssnäidendki. Raamatus leidub ka juba täiskasvanute repertuaari läinud ,,Rongisõit",
Ka Jänes on tore sõber, ta tahab alati üle võtta juhtimist, kui kuskil midagi korraldatakse. Jänes oskab nii lugeda kui kirjutada. Tegelikult ka teised oskavad lugeda, kuid vaid siis, kui Jänes või Öökull selle neile ette lugenud on. Öökull aga on suur tark, kes oskab kirjutada Teisipäev kõigest paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et temast ei hooli keegi. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu poeg. Kängu on aga känguru, kes on hoolitsev ema. Ta võttis hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Nad kõik olid naljakad ja erinevad. Kuna kõik loomad on suhteliselt totud, siis väänavad nad raskeid
annaabi.ee 
