Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu. Sageli kaob patsientidel võime kontrollida näolihaseid tahteliselt, kuid säilub võime tekitada tahtmatuid ehk spontaannseid emotsionaalseid ilmeid. Tsentraalse kahjustuse puhul esineb kahjustus näonärvi tuumadest kõrgemal asuvas motoorses korteksis (Kauba 2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi halvatuseks, vastandina perifeersele paralüüsile või nõrkusele ( mida põhjustab näonärvi
Asustus oli suhteliselt paikne, seda tõendavad paksud kultuurkihid, milliseid varasematest aegadest teada ei ole. Hilispaleoliitilised kultuurid on Aurignaci, Solutre ja Madeleine kultuurid. Kahte esimest vaadeldakse mõnikord ka koos. Aurignac-Solutré kultuur levis Lääne-Euroopas Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Tsehhis jm. Sel ajal hakkasid ilmnema lokaalsed väiksemad kultuuripiirkonnad. Juhtesemeteks olid algul kõverad tulekivilaastud, hiljem tulekivist odaotsad. Nukleuse küljest eraldati löögiga pikk noakujuline laast. Laastu teravate servade tõttu kasutati seda lõikeriistana, noana. Neid töödeldi ning nii saadi kõõvitsaid ja uuritsaid. Kõõvitsaid kasutati kraapimisel, uuritsate abil töödeldi tugevaid materjale nagu luud, sarve, puitu. Uurits tööriistana võeti kasutusele siis, kui järjest suuremat tähtsust hakkas esemete valmistamise materjalina omandama luu. Aurignac-Solutre kultuuri kuuluvad ka esimesed kunstialged
Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist endast vaid selle küljest ära löödud kildudest. Eseme valmistamiseks 22 valitud tulekivikamakalt ehk nukleuselt löödi kõigepealt ühest otsast kild ära, nii et sinna kujunes tasane nn löögipind. Luuteravikuga selle pinna äärele surumisel eraldusid nukleuse külgedelt õhukesed lamedad sileda pinnaga killud ehk laastud. Moustier kultuurile iseloomulikuna olid need killud kolmnurkse kujuga, lühikesed ja laiad. Neil kildudel oli tulekivile omane terav serv, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Töötamisel see serv läks nüriks ja seetõttu seda teritati uuesti. Teritamiseks eraldati lõikeservast väikesed killukesed (retusiti). Töötlemisel muutus ka killu kuju ning nii saadi üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist.
annaabi.ee 
