lähteaineks - hüdrofiilne - imavad niiskust tärklis: - ehitatud -glükoosi jääkidest - taimede varupolüsahhariidid - kaks vormi: amüloos ja amülopektiin( sellega sarnane on glükogeen) - hüdroskoopne aine - vees ei lahustu, pundub vees ja soojendamisel moodustub tärklisekliister - polümeerahel ahrgneb NUKLEOTIIDID Nukleosiidid ja nukleotiidid Nukleotiinhapete ehituseks on heterotsüklilised lämmastikalused, kaks sarnast pentoosi (riboos ja desoksüriboos) ning fosforhape. Lämmastikaluste aluselisus on tingitud sellest, et kõik nad on amiinid. Jaotatakse tüviühendi nimetuse järgi puriin- ja pürimidiinalusteks. Lämmastikaluse ühend ühega riboosidest kannab üldnimetust nukleosiid. Nukleosiid on riboos tsüklilises vormis. Nukleosiidide nimetused: A adenosiin, 2´-desoküadenosiin G guanosiin, 2´-desoküguanosiin
Võttes 8 enamlevinut keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku: - O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%);K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor: I O-47%; II Si- 28%; III Al - 7,9% Inimese keha: I H-63; IIO O - 25,5%; III C - 9,5% 3. H,O, C, N kui peamised keemilsed elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik - osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik - Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija . Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni - aluselisuse/happelisuse Lämmastik - kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik - biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku
29. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Taimede toitainete seas on fosforil teine koht peale lämmastiku. Fosforit leidub mullas taimede koostises, mikroobides . Seega orgaanilistes ja anorgaanilistes ühendites. Mullas võib fosfor olla mitmel kujul: mineraalide struktuuris Ca2PO4, nt apatiit, fosforiidid jne. Ja 25-85 üldisest fosfor on mullas orgaaniliste ühenditena. Fosfor on nt fütiini, nukleotiinhapete, nukleotiidide ja huumusühendite koostises. Mulda satuvad fosforiühendid taimsete ja loomsete jäänustega ning keemiliste ühenditena väetiste näol. Põllukultuurid sisaldavad oma kudedes 0,05-0,5% fosforit, põhiline osa fosforist kudedes on orgaaniliste ühenditena. Mõned fosfori orgaanilised ühendid: · Fütiin Ca ja Mg P-happe sool. · Fosfatiidid Glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvahapete estrid
29. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Taimede toitainete seas on fosforil teine koht peale lämmastiku. Fosforit leidub mullas taimede koostises, mikroobides . Seega orgaanilistes ja anorgaanilistes ühendites. Mullas võib fosfor olla mitmel kujul: mineraalide struktuuris Ca2PO4, nt apatiit, fosforiidid jne. Ja 25-85 üldisest fosfor on mullas orgaaniliste ühenditena. Fosfor on nt fütiini, nukleotiinhapete, nukleotiidide ja huumusühendite koostises. Mulda satuvad fosforiühendid taimsete ja loomsete jäänustega ning keemiliste ühenditena väetiste näol. Põllukultuurid sisaldavad oma kudedes 0,05-0,5% fosforit, põhiline osa fosforist kudedes on orgaaniliste ühenditena. Mõned fosfori orgaanilised ühendid: · Fütiin Ca ja Mg P-happe sool. · Fosfatiidid Glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvahapete estrid
Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik – Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija. Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Lämmastik – kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise