NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
elutegevuse juhtimiseks, ja valke, mida vajatakse raku ülesehituseks. Erinevate hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt kas valgud või nukleiinhapped. Kolmandaks etapis koondusid makromolekulid lipiidse membraani sisse, mis eraldas nad keskonnast. On täheldatud, et suured orgaanilised molekulid jäävad üksteise külge kinni, nii moodustuvad nn tilgad. Tilga välispind on justkui rakumembraan, mis suudab kontrollida ainete liikumist sisse ja välja. Nukleiinhappete ja valkude sattumist tilga sisse võib pidada algelise rakku tekkeks, millest väidetakse, et algas evolutsioon. 7.) Märkimisväarne edasiminek elu arengus toimus u. 3 miljardit aastat tagasi, kui tekkis fotosüntees. Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakkudes moodustunud rohelise pigmendi olemasolu, mis võimalas siduda päikese valgusenergiat. Kuna vett ja valgust oli piisavalt, said fotosünteesiks võimelised organismid konkurentsieelise ning paljunesid kiiresti
Steroidid sisalduvad sapisoolades ning erituvad soolestikku ja osalevad rasvade suspendeerimisel kolloidseks emulsiooniks, mis võimaldab nende edaspidist keemilist lagunemist ning seedimist. Mõned steroidid on hormoonid. 15. Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid? Sahhariidide bioloogilised funktsioonid on järgmised: energiaallikad; energeetilised varuained; struktuursed (ehituslikud) ained; füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhappete, antikehade jt) koostiskomponendid. Sahhariide võib kirjeldada empiirilise valemiga (CH2O)n ning need koosnevad lihtsuhkrutest. 16. Ensüümid, nende põhilised klassid ning bioloogiline roll. Ensüümid on elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad ehk katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone. Ensüüme iseloomustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus. Ensüümid kiirendavad reaktsioone 10 3
Geneetiline kood on reeglite kogum, mis ütleb millisele nukleotiidide järjestusele, millisele koodonile mRNAs vastab üks aminohappejääk sünteesitavas valgu molekulis. Igas koodonis on kolm nukleotiidi (vähemaga ei saa vajalikku erinevat 20 aminohapet moodustada ja rohkemaga pole otstarbekas). Erinevaid nukleotiidide kombinatsioone koodonites saab olla 64. Mis tähendab, et mitmed erinevad koodoni kodeerivad ühtesid ja samu aminohappeid. (kolm koodonit aminohappeid ei kodeeri). Uute nukleiinhappete süntees toimus komplementaarsusprintsiibi alusel. Geneetilisel koodil pole mingisugust teaduslikku seletust. Koodon ei puutu kunagi füüsiliselt kokku selle aminohappega mis parasjagu sinna valgu molekuli lülitatakse. Kõik organismid Maal kasutavad ühte ja seda sama geneetilist koodi, mis viitab sellele, et elu Maal on tekkinud üks kord juhuslikult ja kõigil organismidel on ühine eellane. See
annaabi.ee 
