läbipaistmatus või siis täielik läbipaistmatus. Kliiniliselt, mõistet ,,katarakt" kasutatakse häirete puhul, mille puhul läbipaistmatus mõjutab nägemisteravust, sest paljudel normaalsetel läätsedel on vähene, mitteoluline läbipaistmatus, mis pole kliiniliselt väljendunud. Katarakti kirjeldatakse tavaliselt niimoodi, mis läätse piirkonnad on haaratud läbipaistmatusest. Läbipaistmatuse piirkonnad võivad olla subkapsulaarsed, kortikaalsed või nukleaarsed, ja lokalisatsioonilt võivad nad olla nii anterioorsed kui ka posterioorsed. Lisaks läbipaistmatuse tekkele läätse tuumas või korteksis, võib lääts muutuda värvuselt kollakaks või merevaigukarva. Katarakti võib kirjeldada ka veel selle järgi, mis staadiums ta parasjagu on. Katarakt selge korteksiga on ebaküps. Küpsel kataraktil on aga täiesti läbipaistmatu korteks. Katarakti kõige sagedasem põhjus on siiski kõrge vanus. Teised põhjused, mis võivad tekitada
Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV); Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Onkovalgud (onkogeenide produktid) Jaotus: - Kasvufaktorid - Kasvufaktorite retseptorid - Signaali ülekandega seostuvad valgud - Nukleaarsed regulaator valgud - Rakutsükli regulaatorid 1. Kasvufaktorid: esineb üleproduktsioon, mis viib rakkude väga intensiivse jagunemiseni. Tulemus: risk spontaansete või indutseeritud mutatsioonide teke 2. Kasvufaktorite retseptorid: esinevad mutatsioonid või üleekspressioon (sagedasem) 3. Signaali ülekandega seondunud valgud: paiknevad rakumembraanil, vahendavad signaali ülekannet aktiveerunud retseptorilt sek. messengeride vahendusel raku tuuma.
sagedasemad ja võivad kulgeda hematokeesiaga. Selleks nasogastraalaspiratsioon, gastroskoopia. - Endoskoopia: Enne uurida seedetrakti ülaosa. Anoskoopia ja sigmoidoskoopia väikesemahulise verejooksuga aneemiata patsientidel (anorektaalsed haigused, põletikuline soolehaigus). Soole ettevalmistuse järel koloskoopia peamine uuring LGI uurimiseks. - Kui endoskoopial veritsusekolle ei leidu: nukleaarsed uuringud, angiograafia, kapselendoskoopia. Ravi: - Konservatiivne: infusioonravi, lisahapnik, koagulopaatia korrektsioon jne. - Terapeutiline koloskoopia (adrenaliin, diatermia, klipsid jm) - Angiograafia selektiivse embolisatsiooniga. - Kirurgia: veritsusekolle üleõmblus, veritseva sooleosa resektsioon. 16. Sapikivitõbi. Kliiniline pilt, diagnoosimine ja ravi.
annaabi.ee 
