NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga
pankreasest insuliini, mis toimetatakse maksa, kus see stimuleerib glükogeeni sünteesi ning takistab glükogeeni lagundamist. Lisaks insuliinile reguleerivad glükogeeni lagundamist ka adrenaliin ja glükagoon. Glükolüüsi oksüdatsiooni pentoosfosfaadi rada On rada, mis toodab pentoosfosfaat, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 reaktsioonist. Varustab biosünteesi protsese NADPH'ga ja produtseerib riboos-5-fosfaadiga nukeliinhapete sünteesi. Intermediaadid võivad siseneda glükolüüsi. Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. Rada lõpetatakse, kui NADPH kontsentratsioon on piisav. Toidurasvad Rasvades on süsinikud peaaegu täielikult taandatud, seega vabaneb nende oksüdatsioonil maksimaalne kogus energiat. Kuna rasvad ei ole hüdraaditud, siis on võimalik neid palju tihedamalt säilituskudedes pakkida. Adipotsüüdid ja adipooskude
Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks.
baseeruvatele meetoditele. DNA või RNA sedastamine uuritavas materjalis võimaldab otseselt uurida mikroorganismide geene (genotüübiline meetod), selle asemel et uurida mikroobi omadusi, mis sõltuvad geeni ekspressioonist. Nukleiinhapetel põhinevad meetodid Molekulaarsed diagnostikameetodid jagunevad kolme rühma: 1. hübridiseerimine, 2. amplifitseerimine (võimendamine või paljundamine) 3. nukeliinhapete ensümaatiline lõhustamine. Nukleiinhapete hübridisatsioon Hübridisatsioon põhineb nukleiinhapete komplementaarsuse printsiibil, s.t. kaks üheahelalist nukleotiidide ahelat ühinevad omavahel kaheahelaliseks nukleotiidahelaks – s.o. dupleksiks ehk hübriidiks vaid juhul, kui neid moodustavad nukleotiidid on komplementaarsed: adeniinile (A) vastab tümiin (T) ja tsütosiinile (C) guaniin (G). Hübridisatsioonireaktsiooni korral on üks nukeliinhappe
annaabi.ee 
