Need piiramisrelvad andsid sakslastele suure eelise, mida oli näha juba Otepää kindluse vallutamisel. Linnus võeti kiiresti ära ja pandi põlema, samas oli see enne andnud eestlastele mitmeid kordi head kaitset. Vallutajatel olid ka käsirelvad ja muu lahinguvarustus juba üsna heal tasemel. Kasutati ambe, kus lastav keha vinnastatakse mehhaaniliselt ja millega on tunduvalt kergem ja kiirem lasta kui vibuga, odasid ning ogadega nuiasid. Rüütlid kandsid raskeid rõngasturvistikke, mille tõttu neid oli tunduvalt raskem haavata (,samas olid nad aga ka palju aeglasemad ja kohmakamad). Samuti oskasid ristisõdijad maid süstemaatiliselt vallutada, mis osutus neile väga kasulikuks. Eestlased olid samas valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Muidugi parandasid eestlased sõja käigus oma relvaarsenali, langenud vaenlaste relvi võttes või neid ise valmistades ning õppisid uusi sõdimismeetodeid
Hiljem lisandusid sõjavankrid. Oli põhja ja lõunakorpus, kõrgeimaks juhiks oli tavaliselt vaarao poeg. Tavaliselt kui oli vajadus värvati palgasõdureid juurde. Nuubialased olid suurepärased vibuküttid, jalameeste hulgas kohtas aga palju liibüalasi. RELVAD Nii jala - kui ka kaarikumeestel olid puust vibud ja nooled. Varased noole otsad tehti tulekivist, seejärel asendus see pronksiga. Käsikähmluses kasutasid jalamehed kirveid ja nuiasid. Uue riigi ajal lisati relvastusse mõõgad ja pistodad. EGIPTUSE EKSPANSIOON Tõenäoliselt oli egiptuse riik suurim Thutmosis I ajal, kes valitses aastail 1524 1518. Ta vallutas Süüria, Palestiina, Nuubia ja osa Lähis Idast. Tema pojapoeg Thutmosis III jätkas tema tööd. Ta laiendas ja kaitses impeeriumi edukate sõjaretkedega. TUNTUMAD JA EEL MAINIMATTA VAARAOD HATSEPSUT oli esimene nais vaarao. Enne teda oli olnud küll nais valitsejaid kuid ükski neist ei olnud vaarao
väga palju luuleide. Tähtsaim jahiloom oli põhjapõder. Asulakohad olid väikesed Mõnedest kohtadest on leitud ka ümmargusi hoonepõhju. A 90008400 eKr levis Läänemere põhja- ja lõunarannikul Ahrensburgi kultuur. Muuhulgas on mõningaid selle kultuuri leide saadud ka Leedust, seal on tegu kultuuri perifeerse alaga. Tegu oli üleminekukultuuriga paleoliitikumilt mesoliitikumi. Kultuur on saanud nime Hamburgist 25 km loode poole jääva küla järgi, kust leiti puust nooli ja nuiasid. Tuntud leiukohaks on Stellmoori asula, mille alumine kiht kuulub Hamburgi kultuuri ja ülemine kiht Ahrensburgi kultuuri. Kultuuri asulakohad olid taganeva jääserva lähedal. Maastik, milles nad elasid, oli tundra, kus kasvasid põõsa kujul arktilised kased ja pihlakad. Tähtsaim saakloom oli põhjapõder. Stellmoor oli sesoonselt kasutatud asulakoht, kus elati peamiselt oktoobris. Peamiseks jahirelvaks oli vibu ja nool. Leitud on
annaabi.ee 
