CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996
iseloomustab loomuprane pdlus tarkuse poole. Niisuguse pdluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigivimu poolt jagada, vaid pigem kaasasndinud. Tarkus thendab Platoni eetika kohaselt aga voorust, mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Platon piltlikustab seda nn laeva vrdpildiga: riiki on seal vrreldud laevaga, millel on laevandusest vhetaipav omanik. Nii kirjeldatud omanik smboliseerib rahvast. Selle omaniku juures kivad laevatri nuiamas madrused, kes samuti laevanduses kige suuremad asjatundjad ei ole. Riigilaeva tr on jagelemise objektiks. Igaks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima, kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti ppinud, ei saa osutada oma petajat ega ppimisaega. Pealegi teatavad nad, et seda asja polegi vaja ppida ning on valmis vaenama igaht, kes sellist nudmist valitsejale tahab esitada. Kui ks kildkond on nd mingi kurikavalusega
“nähtavas maailmas”. Meeltega tajutavas tegelikkuses on seni olnud tegu enamasti ebaõiglusega selle sõna platonlikus tähenduses – inimesed, kel pole vastavaid eeldusi, püüavad riigivõimu teostada. Platon piltlikustab seda “Politeia”`as (488a – 489a) nn laeva võrdpildiga: riiki on seal võrreldud laevaga, millel on laevandusest vähetaipav omanik. Nii kirjeldatud omanik sümboliseerib rahvast. Selle omaniku juures käivad laevatüüri nuiamas madrused, kes samuti laevanduses kõige suuremad asjatundjad ei ole. “Riigilaeva” tüür on jagelemise objektiks. Igaüks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima, kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti õppinud, ei saa osutada oma õpetajat ega õppimisaega. Pealegi teatavad nad, et seda asja polegi vaja õppida ning on valmis vaenama igaüht, kes sellist nõudmist valitsejale tahab esitada. Kui üks kildkond on nüüd mingi kurikavalusega laevatüüri
annaabi.ee 
