Inimesi, kes tegid nende põldudel tööd ning teenisid neid. Samuti olid kunagi Eestis ka talupojad. Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon
07.1990): ,,Tundub, et Moskvas töötatakse välja aina uusi samme selleks, et Eesti panganduse küsimus päevakorrast üldse kustutada. Et kunagi ega kellelgi ei tuleks mõttesse luua vabariiklikku pangasüsteemi." Kevad-suvine kahevõitlus lõppes Eesti Panga ja ajakirjanduse survel kokkuvõttes siiski Eesti Panga võiduga viimasel hetkel ilmus Eesti Panga kontole Handelsbankenis esimene kogus dollareid. Kuid sellegipoolest polnud Eesti Panga ja tema juhi nuhtlemine veel lõppenud. Näib, et E. Savisaar püüdis kasutada kõiki võimalusi Eesti krooni rahaturule tuleku tõkestamiseks või vähemalt selle sündmuse kaugemasse tulevikku lükkamiseks. 17 9. KOLME MILJONI MARGA SKANDAAL 1991. aasta suvel puhkes skandaal Eesti Panga rahaveo osas, mida kirjutati ajalehes Molodjoz Estonii toimetuseartiklis ,,Kadunud miljonite saladus", et aprilli lõpul oli
ning manitseva sõna ja tuletas neile lõpuks meelde, et need, kes ennast mitte tõrkumata peksta ei lase, kuni paras mõõt tais, kui redud kõrvupidi puude külge pidi naelutatama ja nõnda edasi nuheldama. Naised ja lapsed, kes kära peale meeste ümber kokku olid jooksnud, hakkasid seda kuuldes käsi ringutama ja suure häälega ulguma. Nad'peletati majadesse ja lubati neile, kes veel väljas nägu näitavad, valusaid vitsu anda. 151 Enne kui nuhtlemine algas, astus pikk munk, keda ka sakslastest keegi ei näinud tundvat ja kelle ligiolemisest keegi ei hoolinud, komtuuri ette ja ütles saksa keeli: «Teie teete ordule ja kõigile võõrastele kahju, kui talupoegi asjata nuhtlemisega ärritate. Neil ei ole sugugi süüd eg» ole neid ka keegi ässitanud, vaid ainult kibeda häda pärast on nad sel korral moona vedamisega viibinud.» «Neid nuheldakse tõrkumise pärast ja teistele hirmuks,» ütles komtuur pahaselt, «Puudust