ajutiselt või alaliselt teise liigi, peremehe, keha pinnal või sisemuses, toitub peremehe kulul ja toimib peremehesse patogeenselt. Vrd. episitism. Parasiidile on peremees pikka aega elusaks toiduallikaks, röövloom ehk episiit sööb aga oma saaklooma kohe ära. 15 parasitismi levik loomariigis. Parasiidid on erisuguse morfoloogia, füsioloogia ja süstemaatilise kuuluvusega selgrootud, keda ühendab põhitunnusena nugiv eluviis. Parasiidid moodustavad mitte süstemaatilise, vaid ökoloogilise loomade rühma. Parasiitseid liike on paljudes loomariigi hõimkondades ja klassides kõrvuti mitteparasiitsete liikidega. Mõned hõimkonnad ja klassid koosnevad ka ainult parasiitidest. parasitofauna (parasiit + ld. fauna -- rooma põllu- ja metsajumalanna) -- nugiloomastik. Parasiitide süstemaatiline loetelu teatud peremeesliigil (või peremeeste suuremal taksonil)
Loeng: alamad ussid 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid Hõimkond lameussid (Plathelminthes) Klass ripsussid (Turbellaria) Klass ainupõlvsed (Monogenea) Klass imiussid e. kahepõlvsed (Trematoda, Digenea) Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole. Näiteid: Dactylogyrus sphyrna karplastel, Diplozoon paradoxum karplastel 3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt.
Karbid Umbes 1850.a Eestisse sattunud rändkarp on praegu Peipsi järves väga massiline. Teda esineb ka mõnedes teistes järvedes. Paljudes siseveekogudes moodustavad karbid suurema osa põhjaloomastiku biomassist. (rändkarp, suur järvekarp, kiiljas jõekarp) Lülijalgsed Vesikirbulised etendavad tähtsat osa loomhõljumis ning kalade toidus Aerjalalised moodustavad loomhõljumi ühe komponendi ning nad on tähtsad kalatoiduna. Lõpushännaline – kaladel nugiv, magevetes tavaline Kakandiline – vesikakand Kirpvähilised – paljudes järvedes esineb arvukalt järve kirpvähki Kümnejalalised – jõevähk, oli veel sajandi lõpul Eesti jõgedes ja järvedes väga tavaline ja arvukas. Praeguseks on ta levila tunduvalt ahenenud ja arvukus langenud. Ämblikulaadsed – vesilestad on järvedes tavalised ja tihti arvukad. Muudest ämblikulaadsetest elab meil veel vesiämblik
annaabi.ee 
