nii õli- kui vesivärvidega ning laenas talle raha, et avada oma stuudio. Varsti aga katkestas Mauve van Goghiga igasugused suhted, kuna sai teada van Goghi suhtest prostituudi Clasina Maria ,,Sien" Hoornik'i ja tema noore tütrega. Kui sellest sai teada Vincenti isa sundis ta Vincenti neid hülgama ning nendega suhted katkestama. Aasta hiljem, 1883. a, Vincent nii tegigi. Üksindusest hullununa kolis Vincent oma vanemate juurde Nuenenisse, Põhja- Brabanti. Edasine elukäik kujunes Nuenenis ja Antwerpenis, kus van Gogh elas aastatel 1883- 1886 ning kus ta pühendas end joonistamisele ja maalimisele. 26. märtsil 1885 suri Vincenti isa südamerabanduse tagajärjel ning seda kaotust elas kunstnik väga raskelt üle. Sellel perioodil valmisid kunstniku ühed suurimad teosed ning sai teoks ka tema esimene kunstinäitus. Kaheaastase viibimise ajal Nuenenis valmis van Goghil suurel hulgal tindi- ja vesivärvimaale ning ligi 200 õlimaali. Kõvade absindijoomingute kõrvalt suutis ta ka
Van Gogh kujutas Hoorniki paljudel joonistustel. Hoornik soovis van Goghiga abielluda, kuid Vincenti pere oli sellele kategooriliselt vastu. Vincent läks tema juurest ära 1883. aasta lõpus ja tuli tagasi vanemate juurde, kes olid kolinud Nuenenisse Põhja-Brabandis. Hoornik abiellus 1901, kuid 1904 uputas end Schelda jõkke. 6 4. ALLAKÄIK Nuenenis tutvus van Gogh Margot Begemanniga, kes oli nende naabri tütar ja van Goghist 10 aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus.
aastal, ja ka van Gogh ei pidanud teda oma pojaks. Van Gogh kujutas Hoorniki paljudel joonistustel. Hoornik soovis van Goghiga abielluda, kuid Vincenti pere oli sellele kategooriliselt vastu: kõik nad, kaasa arvatud Theo, soovisid, et Vincent naise maha jätaks. Vincent läks tema juurest ära 1883. aasta lõpus ja tuli tagasi vanemate juurde, kes olid kolinud Nuenenisse Põhja-Brabandis. Hoornik abiellus 1901, kuid 1904 uputas end Schelda jõkke. Nuenenis tutvus van Gogh Margot Begemanniga, kes oli nende naabri tütar ja van Goghist 10 aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Kuigi Vincent oli temaga elu jooksul korduvalt tülitsenud, oli ta isa kaotuse üle sellegipoolest sügavas leinas.
kui võitlusest. Erandiks oli komplementaarvärvide kasutamine, mida ta uuris Eugene Delacroix' tööd ja kirjutiste põhjal ning mis mõjutas teda üha rohkem. Kolmest põhivärvist punasest, kollasest ja sinisest ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti. 1885. aasta septembris Theole saadetud kirjas räägib Vincent komplementaarvärvidest, näidates oma teadlikkust nende mõjust. Nuenenis pidas ta puhaste värvide kontrasti oma piltidel siiski liiga julgeks. Selleaegsetele talupojamaalidele olid iseloomulikud tumedad ja segatud maalähedased toonid, mille valik sõltus kujutavatest objektidest. Kui van Gogh oli Pariisipäevil seotud impressionismiga, tähistas see tema loomingulises arengus suurt edasiminekut. Ta kasutas valdavalt heledat paletti ning killustas objektid imeväikesteks värvitäppideks ja -joonteks, mis muutusid alles vaataja silmis