Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast.
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu
majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest. Kuna riigis peaaegu puudus sotsiaalkindlustuste süsteem, tekkisid teravad ühiskondlikud prolbeemid
1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest. Kuna riigis peaaegu puudus sotsiaalkindlustuste süsteem, tekkisid teravad ühiskondlikud prolbeemid
kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. V 34.Punktis, mis asub võimaliku tootmise pirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma resursse ebaefektiivselt. T 35.Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V 36.Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. V 37.Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 38.Ühikelastse nudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. T 39.Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. T 40.Hinnaelastus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas. T 41.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. V 42.Majandusliku ratsionalismi eeldused sõnastas 19. sajandil majandusteadlane ja filosoof 43.Alfred Marshall. T 44
Selle kombinatsiooni resultaadiks on progressiivsete maksumäärade rakendamine. Samas võib öelda, et võrdne piirohver on seostatav maksuvaba miinimumiga üksikisiku tulumaksu puhul. 25 51.Astmelise progressiooni ja maksukiilu ülesanded. Konspektis pole 52.Maksuintsidents. Maksukoormuse edasi- ja tagasilke. Teha joonis maksukoormuse jaotumisest (kui mingile tootele kehtestatakse maks). Maksuintsidents tielikult elastse nudluse ja tielikult mitteelastse nudluse korral. Intsidents tähendab kõige üldisemalt riigi finantstegevuse mõju tulude jaotusele. Intsidentsi analüüsiga tehakse kindlaks, mida ümber jaotatakse, milliseid majandussubjekte ümberjaotamine puudutab, milline on jaotamise ulatus, milline oleks alternatiivne olukord ilma ümberjaotamiseta. Intsidentsi erienvad vormid on sissetuleku ehk maksuintsidents, väljamineku ehk kuluintsidents ja mõlemat hõlmav eelarve intsidents.
populaarseks. Leidus kasvatajaid, kes hakkasid kutsikaid valikuta eksportima välismaale, aretati tu huve silmas pidamata. Von Stephanitz seadis sisse aretuskontrolli (Körung), kus koeri kontrolliti ja hinnati phjalikult, mille tulemuste alusel koerale kas anti vi veti ära aretusigus. Aretuskontroll parandas märgatavalt tu kvaliteeti. Selliste saksa lambakoerte nagu Rin-Tin-Tin ja Strongheart julge tegutsemise näitamine kinolinal üle kogu Ameerika Ühendriikide tekitas tohutu nudluse "saksa lambakoertest politseikoerte" järele. Varsti tekkisid "kutsikatehased", kes täitsid küll nudluse, kuid müüsid tihti küsitava taustaga, alatoitumuses, mttetult aretatud ja arvukate füüsiliste ja psühholoogiliste vigadega koeri. Vltsitud sugupuud oli igapäevane nähtus. Taoliste kasvatajate ainus mte oli raha, mida populaarse tu pealt teenida vis. Kahjuks on see praktika üsna levinud paljudes paikades tänapäevalgi