võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega või rehvide topeltasetuse korral vähemalt võrdne 0,25 kordse suurima lubatud teljekoormusega( Määrus nr 42; Kood 506.)[4] Kiirusindeks veoauto, bussi ja nende haagise rehvi puhul väljendab kiirust, millel rehv on võimeline kandma koormusindeksile vastavat massi(Määrus nr42; Kood 506.)[4] 4.2. HAAGISE REHVID Rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 (vastab ühe rehvi maksimum kandevõimele 4500kg), kiirusindeks-K(vastab piirkiirusele 110km/h) 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem:
midagi ei ole katki." [(WWW) http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=368867 Artikkel "Luxoris kaevati välja hiigelsuur vaarao pea" Marge Sillaots] Amenhotep IV (u 1352 u 1336 eKr) Vaarao Amenhotep IV troonile asumise ajaks oli Egiptus muutunud tollase maailma vägevaimaks riigiks, eriti tänu Amenhotep IV võimekate eelkäijatele Thutmosis III ja Amenhotep III. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Vaarao sünninimi oli Amen-hotep (Amon on rahul), viiendal valitsemisaastal võttis ta uue sünninime Ehn-aton (Meelepärane Atonile). Kogu valitsusaja jooksul oli tal üks ja sama valitseja- ehk trooninimi: Nefer-heperura-ra (Kaunid on Ra taastekked). Ta oli Amenhotep III ja selle peanaise (Suure Kuningliku Abikaasa) Tii teine poeg
Egiptuse Uue riigi XVIII dünastia (15701293 eKr) ajaks välja kujunenud sot- siaalpoliitilisest struktuurist, seejärel vaadeldakse tema tähtsaimaid sisepolii- tilisi ettevõtmisi. Lõpuks antakse tema tegevusele hinnang lähtuvalt nn vara- totalitaarse riigi kontseptsioonist. Siinkirjutaja eesmärk on uurida, kas ja mil määral on Amenhotep IV (Ehnatoni) valitsemisviisi puhul võimalik rääkida varatotalitaarsest riigist. Mäetagused 42 http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf 111 Tarmo Kulmar Antud perioodi kirjalikeks allikateks on põhiliselt Amarna haua- ja raidkir- jad (sh hümnid Atonile) ning Amarna kirjavahetus (vt nt Murnane 1995; Moran 1997). Olgu rõhutatud asjaolu, et siinkirjutaja ei ole egüptoloog ja tugineb tun- nustatud uurijate töödele, kasutades Vana-Egiptuse ainest vaid oma eelnime- tatud kontseptsiooni näitlikustamiseks.
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma te...
annaabi.ee 
