tagamisel". Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul. 1966. aasta Nõukogude Liidu kangelase aunimetus oli motiveeritud nii: "väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fasistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". Mälestusmärgid Breznevile püstitati mälestussammas Novorossiiskisse ja pronksbüst Dniprodzerzinskisse. 7 Sõjaväelised auastmed Aprillis 1975 omistati Breznevile Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 30. aastapäeva puhul armeekindrali auaste. 7. mail 1976 sai ta Nõukogude Liidu marssali auaste. Kõrgemad sõjaväelased pidasid seda ebaõiglaseks. Haiguseperiood Märtsis-aprillis 1976 elas Breznev üle haiguse (võib-olla infarkti),
sõjavägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude Liidule edukalt. 1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud. Seevastu Nõukogude Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks. Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Zukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia. Breznevile püstitati mälestussammas Novorossiiskisse ja pronksbüst Dniprodzerzinskisse. Märtsis-aprillis 1976 elas Breznev üle haiguse (võib-olla infarkti), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Breznevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik. Märtsis 2006 avalikustas Itaalia parlamendi komisjon, et Breznev oli käskinud
vallutatud alusega Spartak Eesti vabariigile loodava mereväe nurgakiviks. Laevade uuteks nimedeks said Lennuk ja Wambola. 6 Laevad Brjatsislav ja Fjodor Stratilat lasti Bekkeris 1915. a küll vette, kuid neid ei jõutudki Tallinnas valmis ehitada. I maailmasõja lõpuaastail, seoses rinde lähenemisega Eestile, evakueeriti 1917. aasta sügisel Vene-Balti ja Bekkeri tehased, nii nagu paljud muud ettevõtted, kaugemale Venemaa tagalasse. Novorossiiskisse suundusid kokku 360 vagunist koosnevad eselonid, millest ühe tehasetöölise meenutuste järgi jõudis kohale vaid 300. Nendest 60 pole sinna jõudnud veel tänaseni, sest läksid lihtsalt suurel Venemaal kaduma. Tehnikamaailm. (web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Eesti Vabariigi alguaastad olid Bekkeri tehasele rasked. Ajalehed kirjutasid, et tehasel on olnud mitu segast perioodi alates tsaarivalitsusest, kus kardeti sõjale jalgu jääda
annaabi.ee 
