Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal
mütoloogiad ja uskumused. Eriti meeldib mulle Vana-Kreeka mütoloogia ja kuna Rooma võttis enamuse Kreekalt üle , siis selle referaadi tegemine pakkus huvi. 3 Jumala klassid Rooma jumalad jagunevad 3 gruppi: 1) vanad eturski päritolu jumalad 2) rooma jumalad 3) vallutuste käigus imporditud jumalad Kuid Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 1) di indigetes 'põlisjumalad' 2) di novensides ehk novensiles 'uusjumalad'. Di indigetes olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. 30 põlisjumalal olid oma pühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla
Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii indigetes ehk vanad kodumaised jumalad, (2) dii novensiles ehk hiljem laenatud jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik muutus: Jupiter, Juno (abielu kaitsejumalanna) ja Minerva (kunstide ja käsitöö jumalanna). Etruski panteonist pärineb ka rändajate ja kaupmeeste kaitsja Mercurius, merejumal Neptunus jt. Etruski mõjul hakati ehitama templeid ja tegema jumalakujusid, võeti üle ennustuskunst ja matmiskombestikku.
Mars märts! Venus armastusjumalanna, villjapuude jumalanna Viljakusjumalatele peeti palju pidusid Kaitsevaimud Maanid esivanemate vaimud Penaadid penates, aida- või sahvrivaimud Laarid inimeste kaitsejumalad (Meestel pidid olema lapsed muidu teises maailmas polnud kellelgi ohvreid toomas) Leemurid järglasteta surnud hingest saanud kuri vaim Geeniused inimestegeeniused Genius loci kohtade kaitsevaim Dii indigetes vanad kodumaised jumalad Dii novensiles laenatud jumalad (nende auks ei tohtinud tuua veriseid inimohvreid) (Viirukipalmide põletamine....?) Dii maiores suured jumalad Dii minores 1) Jupiter(äikese- ja peajumal) Mars(sõjajumal) Quirinus(kaitsejumal) 6. Saj see kolmik muutus 2) Jupiter Juno Minerva (käsitööjumalanna) Mercurius kaubanduse-, äri jumal Vulcanus - tulejumal Bacchus veinijumalus Neptunus Nefluns Nike(kreeklastel) võidujumalanna (roomlastel Victoria)
annaabi.ee 
