Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest
valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline: o ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. · Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände.
iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik: Kevadsuurvesi -moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi Suvine miinimum -algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a. Narva ja Emajõgi) Sügisene äravool -tipp langeb novembrikuusse Talvine madalveeperiood -kestab jaanuarist märtsini Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Põhja-Eesti -suurimad jõed: Keila, Pirita, Jägala ja Narva. Kõik nad voolavad Soome lahte -jõed on kitsad, neil on vähe lisajõgesid ja nad moodustavad kõrgel paekaldal jugasid Lõuna-Eesti -suurimad jõed: Võhandu, Emajõgi koos Pedja ja Põltsamaa jõega ja Piusa jõgi -algavad kõrgustikelt ja voolavad Peipsi järve
annaabi.ee 
