o Varasemas loomingus kasutas kirjanik peamiselt sümbolismi ja impressionismi kujutusvahendeid ning fantastikat, tema hilisloomingus on valdav realistlik ainekäsitlus. o Tuglast kui kriitikut ja teadlast iseloomustab sügav analüüsivõime ja uuenduslikkus o Aastast 1971 on järjepidevalt välja andutud Tuglase novelliauhinda. o Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. o Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. o Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest. o Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. o Tuglase loomingus jaotatakse ilukirjandus kolme perioodi: 1) 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 2) 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism.
loomulikult ründasid seal teda hundid, kes oleks ta peaaegu ära tapnud. Ta pääses eluga tänu vastu tulnud karjustele, kes viisid Margarita kiiresti arsti juurde. Pärast pikka paranemist ei taastunud tema nägu ning ta jäi väga koledaks. Ta kahetses peale seda tihti, et ei olnud oma meest kuulanud ja nii isepäine oli olnud. 3. Mõlemad Novellid, on lühikesed, kiire ja sisuka tekstiga ning lõpus on püänt. 2. Fr. Tuglas 2 Novelli Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest. Suveöö armastus Novellis "Suveöö armastus" keskendub kirjanik mehe ja naise sulase Kusta ja teenijatüdruku Maali hingeelu jälgimisele. Kustat kannustab tegudele eelkõige iha, Maali jaoks tähendab armastus perekonda, lapsi ja vastutust. Kusta meelitused ja anumine ei saa muuta Maali meelekindlust. Läbi suveöö kulgev sõnaheitlus ja tagaajamine, mida
Isikupärases lüürilise kompositsiooni vormis on kirjutatud osaliselt värsskõneline lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet
loomingu paremikku. 1933. aastal avaldatud novellis ,,Argus" tegelane Ulrik laseb arguse ja saamatuse tõttu uppuda oma lemmikkoeral ning see noorpõlve sündmus jääb teda häirima kogu eluks. Kiidetud on ka Hindrey teisi lugusid koertest. Veelgi teravamalt kui inimest iseloomustab Hindrey eriti koeri ustavat ja kiinduvat loomatõugu, mille tõestuseks on novell ,,Koerad", mis ühtlasi on ka minu jaoks üks meeldejäävamaid ja lemmikumaid jutustusi sellest kogumikust. Hindrey novellistikat silmas pidades on absurdne sõnapaar ,,sündmuse sündmusetus" täiesti õigustatud. Hindrey ei absolutiseeri sündmuse perfektsust. Alati areneb midagi ka tema novellide olevikuplaanis ainult et aegamööda, tasa, märkamatult. Tüüpiliselt demonstreerib seda novell ,,Võlur". Siin vaadeldakse majanduslikes raskustes rabeleva Viktor Kaareti käimisi-rääkimisi, lõpuks aga kirjeldatakse ühte sünnipäeva, kus Kaareti naine laseb end
annaabi.ee 
