Alati ei pruugi mõlemad pooled tahta sama, ning südamed võivad murduda. Tihti juhtub tänapäeval nii, just noortega. Armastust otsides on nad avatud pea kõigile, kes teele satuvad ja on vähegi ahvatlevad, ligitõmbavad. Kokku põrgates kellegagi, kes otsib lõbu, mitte õrnu hetki, võib saada kõrvetada ja meeldejääva mälestuse elulõpuni. Kuid kõikidel halbadel kogemustel on mingisugune moraal, õpetus mida kõrva taha panna järgmisteks suurteks sammudeks. Gailiti novelliski pakub Nipernaadi just sedasorti kogemust nendele paljudele naistele keda ta kohtab, nendega manipuleerides ja asjatuid lootusi äratades. Seejärel lahkudes nende elust igaveseks, jättes maha nad armuvaludes, ise ükskõikselt järgmist seiklust otsides. Teistele meeldimiseks, tehakse vahel hullumeelseid asju. Keeratakse lähedastele selg, varastatakse, valetatakse. Toomas Nipernaadilgi oli mingisugune probleem enda tunnistamisega
Sisus võib domineerida traagilisus, kuid nii mõnigi kord on novellil ka ajaviiteline, seltskondliku meelelahutuse maik, nt ,,Dekameronis". Tihti on tegelased vaid ühe mõtte, tunde, eesmärgi vallas, inimesed on terviklikud karakterid. Avatud novellis ei sea esikohale välist sündmustikku,vaid mõne tegelase siseprobleemi, sisekonflikti, millele ühtset lahendust ei anta. Omane on lõpu lahtiseks jäämine ning kalduvus fragmentaarsusele. Sageli on avatud novelliski selgejooneline sündmuse ühtsus, kuid tal puudub tähenduslik lõpetatus. Samuti võib novelli liigitada R. Koskimiehe ja mahulise ulatuse järgi: 1) conte e teravalt piiritletud üksiksündmusest jutustav novell, mis on teravalt puänteeritud ning tegelaste arengut ei näidata 2) nouvelle e laiemahaardeline novell, mis kujutab pikemat ajalõiku ning mille lõpp ei pruugi üllatav olla ning tegelase kujunemist nidatakse pikemas ajalõigus. 5. Veidi ,,Dekameronist"
Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue
nagu see on arenenud proosakirjandusele iseloomulik. Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5- köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. 94 · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten.
annaabi.ee 
