"Armukadedus" (1933) Friedebert Tuglas · Eluaastad 18861971 · Sündinud Tartumaal Ahja mõisas · Õppinud Tartu linnakoolis ja Treffneri Gümnaasiumis · prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija · Elas peaaegu 11 aastat paguluses Looming · Omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad · Omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming Teosed · Novelliraamatud "Hingemaa" (1906) "Saatus" (1917) · Romaan "Väike Illimar"(1937) · Reisikirjad "Teekond Hispaania" "Ühe Norra reisi kroonika" Artur Adson · Eluaastad 1889 1977 · Sündis LõunaEestis Sännas · Õppinud Tartu Ülikoolis, töötas maamõõtjana Pihkva kubermangus · luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist · 1944. aastal emigreerus Rootsi Looming · Omane sakraliseerivate armulaulude ja
Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel. Luule väljendab üksikinimese suhet maailmaga-eraldustunnet ja soovi see ületada. Tuntumad luuletused:''Kevade tunne'', ''Talvine õhtu''. Ridala oli N.E keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Fr.Tuglas- Pani aluse eesti uusromnatismilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20
Kahe maailma segunemisprotsess, mille ühendamine luhtub. Saab võrrelda Don Quijotega ümbritsevast erinevas eluvõtmes olemise kaudu. Saab pakkuda vaid illusioone. Oma peegelpilti ta näha ei taha: Maret Vaa ja Pille Riin. Põgeneb armastuse eest. Nipernaadi on fookus ta kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. 9. August Gailiti proosa. Debüteeris 1909.a. Gailit on väikeste lugude autor, aga kirjutab sageli pakse raamatuid, nt paksud novelliraamatud. Tema esimesed tugevamad novellikogud Siuru ajast olid ,,Saatana karussell" (1917) ja ,,Rändavad rüütlid" (1919) tuglaslikud müüdiloomest juhituna ekspressionistlikust joobest, domineerib äng ja traagika. Kirjutanud ka Siuru perioodil arvukalt följetone, kus väljendub tollane teravalt kriitiline ilusõnalisuse vastane hoiak. Näiteks ,,Klounid ja faunid" (1919), mis on üks eredamaid följetoni kogusid antud ajas. Ajapikku muutusid aga novellid rahulikumaks ja elulähedasemaks
1917 maapaost naastes, asus ta organiseerima ,,Siurut". 1922 valiti ta EKL esimeheks. Järgneval aastal ilmus ,,Looming".192940 oli ta EKSi esimees. 1950 keelustati tema teosed. Ta tutvustas ja tõlkis Soome kirjandust (Seitse venda), tema teost ,,Lühike eesti kirjanduslugu" kasutati Soome ülikoolides õpikuna. Ta oli ka Soome kirjandusseltside auliige. Looming: Kirjanikuna oli ta eelkõige novellist. 1903"Hunt", novelliraamatud 1908"Kahekesi" ja 1913"Õhtu taevas" ning romaan 1915"Felix Ormusson" (suvitusromaan, mille sündmustik on napp, peamiseks mootoriks on armumängud kolme inimese vahel). Novellide kogud 1917"Saatus", 1920"Raskuse vaim", 1925"Hingede rändamine" need kuulusid tema uusromantilisse loomingutsüklisse. Poeetilise realismi periood: 1937"Väike Illimar", lühiproosa kogu ,,Unelmate maa"
annaabi.ee 
