töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja. *pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. *Looming: 1. teos oli poeem ,,Hans Küchelbecker (garten)" . Järgmine novellikogu ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" . Järgmised kogud ,,Mirgorod" ja ,,Arabeskid" lõpetavad igasuguse romantismi tema loomingus. Neist novellikogudest 35.aastal algab vene naturalism. *Jutustus ,,Mina" (35.a), 36.a näidend ,,Revident". Romaan ,,Surnud hinged" elu tähtsaim teos. Novell ,,Sinel" Jutustus ,,Tarass Bulba" (42.a) . Eelviimane teos ,,Portree" (42.a) naturalistlik kuni grotesklik. *Teda hakati süüdistama õigeusu salgamises, rahva laimamises. Segane aeg: 1)teeb rahva õnnelikuks, romantiline 2)kohutav, eirab probleeme, kurb. Kirj teose, mida peetakse suure kirjaniku languseks aastal 1847- ,,Valitud kohad
Gailit lüürilisromantiline kirjanik, kelle teosed olid taotluslikult erinevad. Gailit tõi Eesti kirjandusse heas mõttes romantilise kangelase. Ta tõi kirjandusse selle, mida eestlastes endis vähe oli, selles mängis rolli ta segaverelisus. Esimene loomeperiood oli 1909 1924 ehk alates 18-aastasest kuni Euroopa-reiside lõpuni. Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism, elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit
Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Peet Vallak oli üks olulisemaid novellikirjanik 1920-1930ndatel. Tema viljakas loomininguperiood vältas 15 aastat (1923-1938). Tuntumaid pikemaid tekste on ,,Hulgus" (1927). Loomu ja kirjutuslaadi poolest oli lühike ja konsenteeritud laad. Intensiivne novellikirjutaja. Tema looming on kriitilisrealistliku novellikunsti eredamaid tippe eesti kirjanduses. Novellikogudest kõige populaarsem on ,,Epp Pillardpardi Punjaba potitehas" (1925) oluline tekst eesti kirjandusloos. Lisaks ,,Must rist". Nendega tõusis ta kohe eesti novellistide esiritta. Peet Vallaku novelli on nim karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutuse erilist kaalukust tema teostes. See on Vallaku novellikunsti omapära, sest inimtüübi avamine on tema teoste valdavamaid lähtepunkte. Tema tegelased on valitud inimeste hulgast, kes asuvad klassiühiskonnas madalal
annaabi.ee 
