2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Jutustus on novelli ja romaani vahepealne zanr : see on novellist vabama ülesehitusega ja pikem, kuid mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13.sajand Cervanteslik novell vaba ülesehitusega .Avatud e tsehhovlik novell lõpplahendus puudub, jäetakse lugejale edasimõtlemisvõimalus :Novelli ülesehitus Sissejuhatus tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine .1 : Sõlmitus algsündmus, mis vallandab järgmised .2
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest
väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud) ladinakeelne luulelooming, mis olid pilkavad kiriku silmakirjalikkuse suhtes, kutsudes üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimilised. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Keskajal viljejeti ka draamat (sel ajal mõisteti draama all üldist näitemängu, mitte omaette zanri), kuid see oli võrdlemisi algeline
annaabi.ee 
