Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseline California oma Los Angelesega jäi 1932. aastal küll Euroopa jaoks veidi kaugeks, kuid sportliku arengu seisukohalt olid need paljuski novaatorlikud mängud. Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja võimsamad mängud. Kuid täistribüünide ja skandeeriva rahva kõrval märgati järjest rohkem haakristi-lippe. Berliin oli kui kõue-eelne päikeseloojang, mis kuulutas edasisi sündmusi. Ja järgmist olümpiat ei tulnudki. Ei tulnud ka ülejärgmist. Kümned ja sajad spordikuulsused
ongi sõprusest saadu. Esmalt peaksime me otsima inimesed, kellega koos süüa-juua, ning alles siis toidu- ja joogipoolist, toitumine ilma sõbrata on võrreldav elamisega hundi või lõvi kombel. Veelgi enam kui tarkus on surelik hüve, siis sõprus kestab igavesti, on surematu. Kokkuvõtteks Epikuurlaste elu- ning filosoofiakäsitlus erines mõnevõrra kaasaegsete omast, nende omalaadsed eetilised tõekspidamised, hedonism, käsitlus aatomeist, inimhingest ja muust olid kuigivõrd novaatorlikud ning nagu kõik uus ja harjumatu pälvisid seetõttu üsna suurel hulgal kriitilist suhtumist ning ebasoosivat vastukaja. Samas oli epikuurlus tolleaegse Kreeka mõtlemise lahutamatu osa ning loomulik lüli protsessis, mille alguses seisavad sofistid ja Ioonia natuurfilosoofid, lõpus aga iga abstraktselt mõtlev inimene meie n-ö Vanas Maailmas.
arengus, või on filosoofia sündinud juba n-ö teaduslikust tunnetusest (tegelikkuse peegeldumine inimteadvuses). Ühelt poolt võib nõustuda, et esimesed filosoofid andsid traditsioonilistele mõistetele ja väärtustele sageli paradoksaalseid tähendusi ja lõid uusi, mis ei tähenda aga veel, et nende süsteemid oleksid olnud vabad mütoloogilistest elementidest ja kujutelmadest ning meetodid oleksid teaduslikud tänapäevases mõttes (esimeste filosoofide novaatorlikud e uuenduslikud ideed võisid lihtsalt oma ajast ettejõudmise ehk kiire arengu tõttu tunduda võõrad ja vastandlikud, fundamentaalset murrangut maailmatunnetuses ei pruukinud toimuda). Teiselt poolt võib aga väita, et esimesed filosoofid ehitasid oma teadvuses üles täiesti uue maailmapildi, mis suuresti erines mütoloogilisest. Filosoofia genees oleks jälgitav seega teatud murranguna kreeklaste maailmapildis, mis on loodud varasemast erinevate meetoditega ja
annaabi.ee 
