Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas noutud rakendumisajad on luhisekaitse ja rikkekaitse osas tagatud. TN-S-susteemi peapotentsiaaliuhtlustusel on tahtsust ka elektromagnetilise uhilduvuse seisukohalt. See on tingitud asjaolust, et neutraaljuhi pingelangud ei saa pohjustada kilpide erinevate astmete tasemetel kaitsejuhistikus selliseid pingeerinevusi nagu PEN-juhi pingelangud. Uitvoolude osakaal on seetottu vaiksem kui TN-C-Ssusteemis. Lisapotentsiaaliuhtlus
st 50 on antud valimi korral tõene keskväärtus. 3.2 H0: 2=800 alternatiiviga H1: 2800 D = 2 X2EMP=((60-1)*29,09 2)/ 800=62,41 X2KR,vasak=17,0 X2KR,parem=47,0 17,0 < 62,47 > 47,0 KR 2 ,vasak < EMP < KR , parem 2 2 põhihüpotees ei kehti, H1 : 800 , st 800 ei ole antud valimi 2 korral tõene dispersioon. 4.Punkt 1 noutud hinnangud grupeeritud valemile, gruppide arv k=7, samm h=const ( x - xmin ) h = max k h = (98-0)/7=14 Tabel 2. Grupeeringud k interval xk ni ni*xi ni*xk^2 ni/n 1 0-14 7,09 11 78 553,09 0,18 2 14-28 23,44 9 211 4946,78 0,15 3 28-42 36,5 6 219 7993,50 0,1
keskväärtus. 3.2 H0: 2=800 alternatiiviga H1: 2800 D =2 X2EMP=((60-1)*31,97 2)/ 800=75,38 X2KR,vasak=17,0 X2KR,parem=47,0 17,0 < 75,38 > 47,0 KR 2 ,vasak < EMP < KR , parem põhihüpotees ei kehti, H 1 : 2 2 2 800 , st 800 ei ole antud valimi korral tõene dispersioon. 4. Punkt 1 noutud hinnangud grupeeritud valemile, gruppide arv k=7, samm h=const ( x max - xmin ) h= k h = (98-0)/7=14 Tabel 2. Grupeeringud interval k l xkesk ni ni*xkesk ni*xkesk^2 ni/n 0,21666 1 0-14 6,46 13 83,98 542,5108 7 0,16666
3) liitkäändsõnad 4) liittegusõnad 5) sõnasarjad (laps,lapseaps, võõraslaps) Tagasivaade Eesti õigussõnavara kujunemisloole: Allikas: Vettik. Kull Eelugu: Varaseim säilinud maakeelne juriidiline tekst pärineb 16. saj teisest veerandist - see on sõdurivanne. Ridamisi hakatakse eestikeelseid seadusi välja andma 19. saj alguses. 1802. a ilmub nn Iggaüks - seaduse nime all tuntud regulatiiv. Järnevalt "Eestima Tallorahwa Seadus, Moisawannemattest noutud ja meie Sure armolisse Keisri Herrast kinnitud, 1805. aasta sees" jne. Enne Eesti riigi ja oma rahvusest kõrgharitud juristkonna teket sõltus õiguskeele areng paljuski juhusest. Puudus õiguskeele sihiteadlik kujundamine. Seadused olid ebaselgelt sõnastatud ja see põhjustas nt 1856. a Mahtra rahutused. Õigussõnavara kujunemine 1920-1940 ja oskussõnade komisjon: Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20. saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu.
annaabi.ee 
