Île de la Cité L'histoire La Cité est le berceau de Paris. C'est ici que Paris est né il ya 2000 ans. L'attractions de cité sont: La statue de Vert Galant La SainteChapelle La cathédrale de Notredame La statue de Charlemagne La Conciergerie Le marche aux fleurs avec les bouquinistes qui vendent des livres. Henri IV Sur le pont neuf il y a Une statue d'Henri IV. Ce bon roi l'appelait le VertGalant. C'est lui qui a dit "Paris vaut bien une messe." La sainteChapelle La SainteChapelle est la plus belles église gothique de Paris. Elle a été construite au 13ème
Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe
*suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal
USA, Frank Lloyd Wright (18671959), Walter Gale House, Oak Park, Illinois Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level USA, Le Corbusier' (Charles Eduard Jaenneret) (18871965), ÜRO peakorter, New York Prantsusmaa, Le Corbusier(18871965),NotreDame kabel Prantsusmaa, Le Corbusier (18871965), Villa Savoye Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level USA, William van Alen ja Walter P. Chrysler, Chrysler building(193031). New York Click to edit Master text styles Second level Third level
koraal. Kolm alaliiki. 1. paralleel organum dubleeritakse põhimeloodiat madalamalt. Kvart 2. vabaorganum-põhimeloodiat dubleeritakse kõrgemalt, intervalli valik on vaba 3. melismaatiline e kammistatud organum ühel silbil võib ära laulda väga palju noote. Põhimeloodia-alumine Kaunistatud meloodia-ülemine Esimene kiriumuusikavorm, siis kõlas veel mitmeid aegu ühehäälne laul. GOOTI AJASTU MUUSIKA 12.14saj Üks suur muusikakeskus Pariisi jumalaema kirik. Notredame koolkond-esimene, millest räägitakse. Esimesed tuntumad muusikud-heliloojad: Leoninus, Perotinus. Leoninunus Perotinus · kahehäälsed organumid · kolme-ja neljahäälne · ülemine hääl rütmiseeritud · gregooriuse koraal aeglane (meenutab · sarnaneb ilmaliku tantsulauluga burdooni) · alleluia
kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Pariis Linna ajalooline südamik on Cite saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak , peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe
Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144.a sai valmis SaintDenis' kloostri kiriku ümberehitus. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Võlvi 'skeletiks' said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nim roeteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Esimeste suurte kirikute hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (NotreDame), mida alustati 1163. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Pariisi Jumalaema katedraalis oli see 32m, Reimsis 37,5m ja Amiens'is 42,5m. Beauvais' katedraali koori võlvid olid koguni 47,5m kõrgused, kuid need varisesid kokku. Pikihoone oli 3 või 5lööviline ja basiilikaalse ülesehitusega. 15.16.saj algust nim hilisgootika ajajärguks