Oma ametitegevuse eest vastutab notar isiklikult, kahju tekitamisest tulenevate nõuete tagamiseks on ette nähtud kohustuslik ametikindlustus. Ladina notariaadis kehtiv printsiip näeb ette kindlaks- määratud notarite arvu elanikkonna suhtes. Konkreetse arvu määrab õiguskäibe vajadus ning vastavalt sellele on Eestis taasiseseisvusaastate jooksul notarite arvu justiitsministri poolt jätkuvalt suurendatud. Sellest perioodist said alguse ka Eesti notarite kontaktid välisriikide notaritega. Eraldi tuleks välja tuua suhteid Saksa notaritega ning rõhutada nende panust notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel. 2 17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite institutsioon, mis jätkas Eestis kuni 1940. aastani kehtinud ladina notariaadi traditsioone (Justiitsministeerium).
– delegeerimine; – kontroll ja järelevalve; – klienditeeninduse erinevad aspektid (avalik esinemine); – reklaamimine (reklaamikeelu korral); – kommunikatsioon töötajatega; – töötajate motiveerimine – töötajate tasustamine. Lõpetuseks teeksin ettepaneku korraldada jätku-uuring, kasutades 360 kraadi tagasiside mudelit, kus peale notarite küsitletaks ka Notarite Koda, notarite alluvaid, äri- ja erakliente ning teisi notaritega kokku puu- tuvaid asutusi. Uuringul oleks praktiline väärtus eelkõige notaritele, sest nende pakutavate teenuste muu- datused nõuavad notaritelt üha enam häid teadmisi juhtimisest ja eestvedamisest, et juhtida jätkusuutlikke notaribüroosid. Sooviksin tänada Notarite Koda ning kõiki notareid, kes leidsid aega anda oma panus käesoleva uuri- mistöö valmimisse. Autorist: Kristina Piilik on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning Estonian Business School’i.
– delegeerimine; – kontroll ja järelevalve; – klienditeeninduse erinevad aspektid (avalik esinemine); – reklaamimine (reklaamikeelu korral); – kommunikatsioon töötajatega; – töötajate motiveerimine – töötajate tasustamine. Lõpetuseks teeksin ettepaneku korraldada jätku-uuring, kasutades 360 kraadi tagasiside mudelit, kus peale notarite küsitletaks ka Notarite Koda, notarite alluvaid, äri- ja erakliente ning teisi notaritega kokku puu- tuvaid asutusi. Uuringul oleks praktiline väärtus eelkõige notaritele, sest nende pakutavate teenuste muu- datused nõuavad notaritelt üha enam häid teadmisi juhtimisest ja eestvedamisest, et juhtida jätkusuutlikke notaribüroosid. Sooviksin tänada Notarite Koda ning kõiki notareid, kes leidsid aega anda oma panus käesoleva uuri- mistöö valmimisse. Autorist: Kristina Piilik on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning Estonian Business School’i.
instituut. Pärast taasiseseisvumist 1990.-te alguses alustas Eesti oma iseseisvat arengut ja lähenes Euroopa kultuuriruumile. Suured muudatused notariaadis toimusid 1993. aastal, mil Eesti notariaat jätkas oma tegevust nagu see oli enne 1940. aastat, s.o. ladina tüüpi notariaadi süsteemi järgi. Muudatused puudutasid ka Vene notariaati, kus taastati traditsioonid mis kehtisid enne Oktoobrirevolutsiooni, s.t., et vene notariaat sai vabaks. Aga koos vabaelukutse notaritega jäid riigis alles ka riiklikud notarid. Seega Eesti notariaat kujutab endast ladina tüüpi notariaati, Venemaa notariaat aga kujutab endast segasüsteemi, ehk Riiginotariaadi ja ladina tüüpi notariaadi sümbioosi. Minu töö eesmärgiks on võrrelda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni notariaadisüsteemide korraldust, leida lähtudes tänapäevasest notariaadi korraldusest ja ajalooliste aluste arengust
töökoormuse kasvu, sest notarid on pandud pärimisasjade lahendamisel olukorda, kus neil puudub või arvestuslikult. Arvestuslikult piiratud vastutuse korral vastutab pärija kogu oma varaga otsene õiguslik alus saamaks kohaliku omavalitsuse üksuselt pärimisõiguse tuvastamiseks vajalikke pärandvaral lasuvate kohustuste eest, seda aga siiski üksnes pärandvara väärtuse ulatuses. Tegemist tõendeid. Olukorra lahendaks, kui kohalikud omavalitsused kokkuleppel notaritega ise otsustavamalt on sisuliselt võla, seega soorituskohustuse piiramisega. Taoline süsteem kehtis ENSV-s. Pärija tegutseksid ning selgitaksid välja, kas nende poole pöördunud potentsiaalne pärija on pärandvara vastutuse esemeline piiramine tähendab seda, et mõlemad varamassid jäävad vastutuse osas valdama või kasutama asunud