ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast. M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K teha selleks, et ta
seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingu kohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast. M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K
42 Samas on notariameti ja riigiteenistuse vahel mitmeid erinevusi, millest olulisemaks on ametitoimingute tegemine riigist sõltumatult, kandes täies ulatuses ametipidamisest tulenevat riisikot. Peale sõltumatuse õiguslike otsuste vastuvõtmisel on notar riigist sõltumatu ka majanduslikult, sest riik ei maksa notarile palka ega varusta ameti pidamiseks vajalike töövahenditega. Kõik notarite ja Notarite Koja tegevusega seotud kulud kaetakse laekuvaete notaritasude arvelt, mitte riigieelarvest.43 Notaritasu suurus on seadusega kindlaks määratud ning vastavalt NotS §13 lg 2 ja 3 on notaritel keelatud sõlmida mistahes kokkuleppeid notaritasu määrade muutmiseks. Skeem, kus on piiratud ametikohade arv ja fikseeritud tasumäärad, lubab kindlustada notari majanduslikult ja aitab tal olla sõltumatu majanduslikus mõttes. 1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja Notariaadiseaduse § 2 lg 3 järgi Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik
tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 krooni. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 20 000 krooni, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast. M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K teha selleks, et