mõlemad käed kaduvale rongile rongile järele, nagu tahaks teda veel vilkeks peatada. 2 Kõneleja vahtis seejuures Jäi meelde, sest võis ikka 74. meeleavalduslikult selle nurga hiljem piinlik olla kui teada poole, kus Väljaotsa Jaan saad et oled joomasena kirikus tukkus ja üldkuuldavalt palvetunnil käinud. norskas. 3 Teie lapsed tabati mõlemad Jäi meelde, kuna mind imestas, 33. varguse pealt, see kihutas et nii noorelt juba varastatakse Jaanil kuuma vere põske, ema nagu Mikk ja Mann tegid. silmist purskusid pisarad. 3. 4 sõna, mis raamatut iseloomustavad. Tõsine, mõtlema panev, põnevad tegelased, ajalugu tutvustav. 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kuidas Jaan ja Anni Siberis hakkama said?
Nad olid lossis lukutaga ja hirmul. Neil polnud midagi muud teha kui lossis ringi vaadata. Haldjas märkas väga ilusat kuldset uks, mis oli kergelt praokile jäetud ja liikus haudvaikselt selle suunas. Ta tegi ukse rohkem lahti, et valgust ruumi lasta ja nägi seal haldjate kuningannat ning oh häda, ta oli ahelates! Raidur vabastas kuninganna kiiresti ja nad alustasid teed tagasi lossi väljapääsu poole. Neil vedas, sest kuri nõid norskas ja magas nii sügavalt, et ta ei kuulnudki sissetungijatest midagi. Väljapääsu uks avanes see kord ning raidur ja haldjad jõudsid ilusasti külla tagasi. Haldja kuninganna tasus raidurile suure rahapajaga. Mees sai väga rikkaks, kuid tal oli praegugi hea elu ning raidur ei vajanud seda raha. Ta ostis endale vaid väikese majakese. Raiduril polnud kõige selle rahaga midagi teha ning ta annetas üle poole oma rahast heategevusse. Mees abiellus
Kuna Villaril raha polnud, oli ta võimeline kõike tegema. Clarica pidi oma poe sulgema, kui kohale ilmus ülbe riigiametnik. Tekitas probleeme, et kuhu tema siis läheb koos lapsega. Masbuuna hakkas öösel süüa tegema, jäi Erisele vahele ning hakkas toiduga laamendama. Masbuuna käes olev nuga hammustanud Erisele käevarde. Vahele ilmus Villar teisest toast. Butikas oli jäänud vahele inimkaubandusega ja oli eeluurimisvanglas, Udjak siiski norskas laua taga rahumeeli. Villar leidis töö, kaevates auke, mis oli väga ebameeldiv. Politsei retk käis Masbuuna, Erise ja Villari juures kontrollimas, et ei oleks midagi illegaalset. Tuleb välja, et Gretchen on selles kohas Masbuuna tõttu ning Villar on Gretchenist sissevõetud. Tekib probleeme Gretcheni ja Masbuuna vahel, Gretchen soovis Masbuunast lõplikult lahti saada. Gretcheni kiusuks pandi põlema vallaomand, kus oli Masbuuna sees ning ohus.
Me ehmusime ja arvasime, et ei suuda siin enam elada, teades, et meie hulgas on kummitus. Tuli õhtu ning olime kõik kodus. Jutustasime emaga ka teistele sellest, mis siin vahepeal juhtunud oli ja nad hakkasid väga kartma. Me arutasime pikalt seda asja, kuid kell oli lõpuks nii palju, et me pidime minema magama. Ema arvas veel, et homme ei lähe keegi kooli ega tööle. Niisiis tuli öö ja mina ei saanud magada. Ma magasin koos oma väikse õega, tema muidugi norskas. Aga ta lõpetas äkitselt norskamise ja hakkas unes rääkima. Ma hakkasin kartma, sest ta rääkis minuga, aga see pole olnud tema hääl. Siis ma jooksin ruttu ema tuppa, kuid minu õde jooksis mulle järgi ja karjus, et ta tapab mu ära, kui ta mu kätte saab. Ta nägu oli täiesti valge, silmad olid punased kui roosid ja ta keha oli üleni ära kratsitud ja verine. Ma jõudsin ema tuppa ja lõin ukse õe eest kinni. Ma ajasin ema kiiresti üles ja rääkisin temaga,
Astusin ette ja vastasin: ,,Kreeklased. Sattusime siia juhuslikult ja palume sul meile külalislahkust osutada." Järgnes midagi kohutavat: vastuse asemel sirutas kükloop välja kämbla, haaras kaks minu meest kinni,litsus vastu maad surnuks ja pani nahka! Mõtlesin talle mõõgaga kallale tormata, aga ma ei teinud seda, sellest poleks midagi kasu olnud. Mis oleks aidanud minu mõõk niisuguse hiiglase vastu! Pagesime hirmunult ühte nurka ja veetsime seal öö, samal ajal kui hiiglane norskas. Hommikul tõusis ta üles, sirutas kämbla ja sõi jälle kaks minu meest ära. Sama kordus ka õhtul, kui ta oli tagasi jõudnud koopasse, mille ta oli ära minnes väljastpoolt kinni pannud. Siis astusin ma ette, käes veininõu, ja ütlesin: ,,Nüüd on sul kõht täis, kükloop. Joo ka söögi peale!"Kükloop sirutas oma Hiiglasliku kämbla, võttis nõu, jõi suure lonksu ja ütles rahulolevalt:,,Sul on hea vein, võõras. Kalla mulle veel!" Kallasingi. Ta jõi kolm nõutäit
Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle nägu kattis tihe punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. See neetud juut oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Ilma mingi nähtava põhjuseta täitis Jakovi hinge ajapikku viha ja põlgus juutide, eriti aga Rothschildi vastu; ta hakkas tüli norima, teda santide sõnadega sõimama ja tahtis talle
ühe sõrme röövida. Niisiis tõstis poiss innukalt oma haige varba lina alt välja ja uuris seda. Kuid nüüd ei teadnud ta vajalikke sümptoome. Asi näis siiski katsetamisväärt olevat, ja Tom hakkas agaralt oigama. Kuid Sid magas rahulikult edasi. Tom oigas valjemini ja kujutles, et hakkab varbas valu tundma. Mingit tagajärge Sidi juures. Tom hingeldas juba pingutusest. Ta puhkas veidi, ajas end siis puhevile ja tõi kuuldavale rea suurepäraseid oigeid. Sid norskas edasi. Tom ärritus. Ta ütles: «Sid, Sid!» ja raputas teda. See teguviis mõjus hästi ja Tom hakkas uuesti oigama. Sid haigutas, sirutas end, toetus siis nohinal küünarnukile ja hakkas Tomi vahtima. Tom oigas edasi. Sid ütles: «Tom! Kuule, Tom!» 42 Mingit vastust. «Kuule, Tom! Tom! Mis sul on, Tom?» Ja Sid raputas teda ning vaatas talle ärevusega näkku. «Oh, ära tee, Sid,» oigas Tom. «Ara raputa mind.» «Mis sul on siis, Tom? Ma kutsun tädi.» «Ei maksa