uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unetuteks võib pidada kõiki inimesi, kes ei ole oma unega rahul, sõltumata sellest, mitu tundi nad ööpäevas magavad. Une pikkus ei väljenda selle kvaliteeti. Seega võib tõsise uneaegse hingamishäirega norskaja magada päeval mitmeid unetunde lisaks, aga see uni ei ole täisväärtuslik. Unetus on laialt levinud probleem, selle esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuna pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Unetust diagnoositakse vaid umbes pooltel unehäiretega inimestel ja sageli ei ravita seda õigesti. See mõjutab selle all kannatavaid inimesi ja samuti kogu ühiskonda.
inimesed oma norskamisega ka teise inimese und, kuid tegelikult on see üsna tühine asi. Palju tähtsam asjaolu on aga see, et norskamise taga võib ennast varjata üsna tõsine haigus. Norskamise põhjused on eri vanuses inimestel väga erinevad. Lastel on enamasti põhjuseks lümfikoe suurenemine ehk maakeeli suured adenoidid või mandlid. Täiskasvanute norskamise põhjused on aga üldjuhul teised. Ülekaal, pükniline kehaehitus (lühike kael), kesknärvisüsteemi kahjustused. Norskaja saab aga tihtipeale abi kirurginoast: eemaldatakse mandlid või adenoidid, lühendatakse pehmet suulage, keerulisematel juhtudel on võimalik ka keele ettepoole tõmbamine või selle tagaossa sisselõike tegemine. Aga inimene saab ennast tihti ka ise aidata. Magamisasend peab olema mugav, kael peaks olema toetatud tänapäeval on müügil kõikvõimalikke toetavaid patju, mille hulgast valida. Aitab ka külili magamine. Norskamise heli ennast
Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused. Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid. Tavaliselt on need häired, mille puhul hädaline ise suurt ei kurdagi. Pigem tuntakse muret nende pärast, kes magavad näiteks norskajaga ühes ruumis. Lähemal uurimisel tuleb siiski välja, et hingamishäire takistab ka norskaja või hammastekrigistaja puhkust. Kuna aju ei saa piisavalt hapnikku, ei puhka 6 inimene ennast välja. Hammastekrigitamine mitte ainult ei lase inimesel end välja puhata vaid rikub ja kulutab hambaid, mille tõttu näiteks hambaarst tegi minule hammaste proovi, mille ma öösel suhu pean panama, see näeb põhimõtteliselt välja selline, mida kannavad ka poksijad
annaabi.ee 
