Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitseehitised. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit. Ülemise tuletorni kõrgus jalamist on 35 meetrit. Mõlemad tornid valmisid 1935. aastal. Vormsi küla Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras. Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad. Algul olid sellised õuede
niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik Norrby-Säderby-Hosby rannavallistunud oosistik (u 8 km). Oosist on moodustunud ka Hobulaid. Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool Sviby küla juures. Mitmel pool on saarel kuni 2 m kõrgusi veerilisest kruusast ja liivast rannavalle. Madalas meres Rumpo neemest läänes ja kirderannikul on palju rändkive. Vormsil on vaid üks alaline looduslik veekogu. See on kõigest kilomeetri pikkune Vae oja, mis ühendab roogu kasvanud
tühjendama ning immigratsiooni soodustamisega asustuspilti vägivaldselt muutma. Seadus võimaldab seega kaitsta Ida-Virumaa eestikeelseid kohanimesid ja Loode-Eesti rannikualade eestirootsi kohanimesid, kuigi mõlema piirkonna rahvuslik koosseis on viimastel aastakümnetel tugevalt muutunud. Seaduse kohaselt võib vähemusrahvuse kohanime määrata ainuametlikuks (nii toimiti Vormsil, kus mindi vahepealsetelt eestipärastustelt tagasi rootsi kirjaviisile, nt Sviibi asemel Sviby, Norbi asemel Norrby) või üheks kahest ametlikust nimest (§ 16 lg 2). Noarootsis on 1998. a kehtestatud ametliku nimistu kohaselt kakskeelseid külanimesid, nt Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm, Riguldi/Rickul jne. Külanimede määramise algatavad kohalikud omavalitsused, oletatavasti seepärast ei ole ametlikustatud vene rööpnimesid seal, kus seadus seda võimaldaks. (Kohanimenõukogu ettepanek Kasepää vallale 1998. a taotleda rööpnimesid, nt Raja/Rajusa, Kükita/Kikita, jäi valla poolt vastuseta.)
15 5.9 1.38 20 FPO Puise 7 6.72 2.06 19 FPO Pusku 7.15 6.86 2.26 30 FPO Tallinn 66.6 63.94 1531 2208 414 OTM Virtsu 4.16 3.99 0.36 0 0 OFG Dirhami 4.33 4.16 0.36 6 0 LLS Haapsalu 4.5 4.32 0.3 6 0 OFG Hara (Lääne mk) 4.26 4.09 0.38 4 FPO Norrby 4.47 4.29 0.37 5 FPO Haapsalu 4.28 4.11 0.34 8 0 FPO Männi 4.27 4.1 0.38 0 0 FPO Dirhami 4.37 4.2 0.38 4 0 GNS Riguldi 4.37 4.2 0.38 0 0 GNS Elbiku 4.26 4.09 0.38 4 LLS Nõva 4.28 4.11 0.39 5.88 0 FPO Penijõe 5.2 4.99 0
annaabi.ee 
