Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur- Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a
1950-1960 leiti Skanelt 25-30 pesitsevat paari. 1990 leitud 20 haudepaari. (http://sv.wikipedia.org) Habekakk: Rootsis looduskaitse all. Sarnaselt Eestile on ka Rootsis olnud habekaku arvukus üsna madal ning äärmiselt muutlik. Üldiselt on väga raske määratleda habekaku arvukust Rootsis, kuid hinnanguliselt elab seal 3- 15 isendit ja pesitsevaid isendeid ei ole registreeritud.(nrm.se) Kõige enam on habekakk levinud Rootsi Norrbottenis , Västerbottenis ja Jämtlandis, vähemal määral ka Ångermanlandis , Medelpadis , Hälsinglandis , Dalarnas ja Põhja Västmanlandis. (skanesdjurpark.se) Rootsis on habekaku liigikuse pealmiseks ohuks okas- ja segametsade halastamatu langetamine. Teiseks suureks ohuks on habekaku kui ka nende munade ebaseaduslik kauplemine. Nii nagu ka Eestis on surnuid habekakke kõige rohkem registreeritud liiklusõnnetustes.(nordensark.se) Habekakk on I kategooria looduskaitse all. (skanesdjurpark.se)
muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris 16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° 24° idapikkust, 55° 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn SuurStockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a
põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur-Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a.
annaabi.ee 
